Gotlandi maitsed

Minu Visby:)

Hoolimata ühes paigas mitu korda käimisest märkad iga kord erinevaid asju, detaile, isegi maitseid ja lõhnu. Veetsin juuni alguses tubli nädala Gotlandil, tööalaselt on emotsioonid laes, märksa enam tarkust juurde saadud ja maailmapilt avardunud. Kui minu jaoks eelmisel korral lahendasime ehitusfüüsikaalaseid võrrandeid, siis seekord turnisime taskulampidega kirikute võlvidel või pugesime pinkide alla, ikka puidukahjustusi ja puidukahjustajaid taga ajades.
Aga et tühi kott ei seisa püsti ja ühtegi elusat puitu kahjustavat mardikat ka ei leidnud (oleks ehk ära praadinud;) ), tuli mõelda ka söömisele. 

Grilliõhtu Brucebos kunstnike Bruce`ide maalide ja skulptuuride keskel

Et praegu on juba välitoiduhooaeg, siis veetsime nii mitmedki õhtud terve grupiga koos grillides. Kui need Balti kultuuripärandi kursused 2001.a algasid, siis esimestel aastatel oli ühel õhtul alati sütel küpsetatud lammas (ärme unusta, et kultuuripärand hõlmab ka toidukultuuri!). Meeles on see, kuidas grillimeister hakkas juba hommikul enne meie lahkumist lõket tegema ja kui pärast koolipäeva "koju" tulime, oli lammas juba kuldpruun ning valmis. Milline maitse aeglasest küpsemisest, moppimisest ja aeg-ajalt pööramisest! Mälupilt on praegugi silme ees (äkki on kellegi isegi mõni foto sellest). Ajad aga muutusid ja leiti, et see lambaküpsetamine on liiga kulukas ning juba hea mitu aastat oleme leppinud tavalise grill-liha ja valmis vorstikestega. Valik on poes lai, Rootsi grillvorstid on minu meelest kehvemad kui siin, sisu liiga pudrune ja meenutab pigem sardelli kui tuntavate lihatükkidega šašlõkivorste.
Kõrvale läheb kas salat või grillitud köögiviljad, kastmed on igaühe enda valik. Muide, Béarni kaste olevat neil hetkel tõeline hitt, milleta ei saa läbi üheski restoranis ega kodustel grilliõhtutel, viimast oli aimata ka toidupoes, kus valmiskastme topsidel oli sooduspakkumine. Tunnistan, et ega siis meiegi saanud kohalikust trendist kõrvale hiilida:).
 
Visby kodutehtud jäätis

Mis on aga Gotlandile iseloomulik toit? Kõigepealt ikka lammas, kuigi ta olevat kallis. Ja kindlasti iseloomustab seda saart safranikook. Nii vähemalt kõik räägivad. Tegelikult võlub mind hoopiski suhtumine toitu: kohalik spargel, maasikad, kartulid, porgandid on uhkusega ära märgitud. Isegi laeva pealt kaasa haaratud Gotlandi reklaamajakiri alustas mitte ajaloost või vaatamisväärsustest, vaid hoopis toidust ja joogist. Või siis oma väiketootjate kätetöö promomine. Nimelt loodi 1990.aa lõpus rootslaste ja taanlaste poolt regionaalse toidukultuuri Euroopa võrgustik, Gotland on üks selle võrgustiku liige ning seetõttu on umbes 40 talupoodi, väiketootjat, restorani, kohvikut, jne koondunud ühe mütsi alla  - Regional Matkultur Gotland. Minu rõõmuks kuuluvad isegi Visby jäätisemüüjad sinna:).

Valik Gotlandi maitseid

Haarasin kiiruga koju kaasa pudeli karulauguäädikat, purgi põldmarjamoosi ja rabarberitšatnit, paki ürdisoola, muidugimõista Kränku teesegusid ja lambaliha jaoks maitsesegusid.Tundsin, et need on õiged asjad iseloomustamaks seda saart ja kultuuri.


Veelgi sügavama emotsiooni sain hoopiski raamatutest. Mõni aasta tagasi anti kolmes keeles välja imekaunis Gotlandi maitsete raamat (ingl.keeles "A Taste of Gotland", 2010) - hingematvalt kaunid loodus- ja toidupildid Bruno Ehrsilt, traditsioone kaasajaga miksivad retseptid Frederik Malmstedtilt ja Laila Löfkvistilt ning tekstid ajaloost, loodusest ja toidust Marita Jonssonilt. Iva seisneb aga selles, et Marita Jonsson, kes on tänaseks tuntud rohkem loodusest, arhitektuurist, kultuuriloost ja toidust kirjutava kirjaniku ning fotograafina ja peab nüüd koos abikaasa ning tütrega Lõuna-Gotlandil suurepärast kunsti- ja kultuuritalu, kohvik ning vanade sortidega roosiaed kaasa arvatud, juhtis hulga aastaid Gotlandi muinsuskaitset, olles muuhulgas ka üks initsiaatoreid Visby saamiseks UNESCO maailmapärandi objektiks. Olles näinud Maritat Gotlandi muinsuskaitsjate reiside ajal Eestisse kümmekond aastat tagasi, ei oleks ma osanud arvata, et jõuan uuesti tema nimeni hoopis toidu kaudu. Repliigina, et vanade lille- või köögiviljasortide kasvatamine on Gotlandil üldse au sees. Näiteks Stefan Haase, samuti nüüd pensionil olev muinsuskaitsja, otsib oma koduaeda just vanu traditsoonilisi sorte. Mäletan külaskäiku tema aeda 5 aastat tagasi ja siis ta ajas taga Läänemere ümbruse vanu kartulisorte, aed nägi välja nagu väike katsepolügon:). Kui aus olla, siis minu viimaste aastate sügavam huvi siinsete vanade kultuurtaimede ja sortide vastu ongi tänu Stefanile.
Teine põnev raamat ("Favoritrecept från södra Gotland", 2011) koosneb Lõuna-Gotlandilt kogutud retseptidest, iga retsepti juurest leiab seda jaganud inimese nime. Jällegi väga vahva läbilõige sealse piirkonna toidulauast. Kogumik on muide välja antud Leader`i programmi toel.
Kolmas raamat ("Café Gotland", 2007) räägib aga Gotlandi kohvikutest. Mõni aasta tagasi anti välja mitmete Rootsi piirkondade, Gotland siis kaasa arvatud, kohvikuid tutvustavaid raamatuid, milles on lisaks vahvatele meeleolupiltidele ja kohvikute tutvustustele igalt "esinejalt" ka neid iseloomustava toidu retsept. Nii et Gotlandi kohvikutesse võib minna vabalt ka oma köögis ja küllap jõuab kõigist neist raamatutest midagi ka siia blogisse.

Minu lemmikkohviku värava juures Transhusgatani nurgal - märksõnaks on vana jalgratas:)
Gotland on natuke vanamoeline, Gotland ei armasta ringitormavaid turiste, Gotland armastab neid, kes sellesse saaresse respektiga suhtuvad. Seal on kolm täiesti eriilmelist piirkonda, lisaks Visby oma hiilgeaegu meenutavate kirikuvarede ja linnamüüriga vastandudes gotlandlaste pealinnale Romale. Visby kubiseb roosidest, pelargoonidest, moonidest ja lavendlist ning seal on üks imearmas aiakohvik, mis on lahti vaid suvistel nädalavahetustel. Visby jaoks on aega tarvis ...
Kaunist suve algust!

Suvekohvik kaharate õunapuude all Peetri ja Jaani kiriku varemetes

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes