Sügis ja tema maitsed


Esmaspäeval panen saapad jalga, otsustatud. Varsti tuleb autorehvid ära vahetada, kah selge. Ilusast kuldsest sügisest saab viimaks tavaline sügis.


Sügises on oma valgused, lõhnad, maitsed. On see siis õhtune seenemets, kus pärast vihma näitab end uuesti päike, muutes samblase männiku müstiliseks paigaks. Kus õhk on karge ja ilma seentetagi oleks ilus.


On see lõpuks õitsele pihkenud kanna, mille õis särab helgelt nagu öökuninganna.
On see värviliste lehtede sadu mõisaalleel ja selle taga äsjakoristatud vilja kirbet lõhna levitav kõrrepõld.


On see kaheteistkümnendat Karli näinud kivimüüride ääres sirgunud vahtravitsake.


On see kuhi suussulavaid pastinaake, mis äsja küpsesid ürtide ja oliiviõliga ahjus.
On see viimaseid jorjeniõisi enne öökülmade tulekut.


Või on see hoopiski tükike Tauno käe alt tulnud punapeedikasuka all pikutanud sudakat.


Ma ei tea. Õigemini tean küll, see on kõik kokku ja paljugi veel. Sinna viimaste hulka kuulub väike ärevus, sinna hulka kuulub mõmisev rahulolu, sinna kuulub ootus. Sügisel on veel, mida pakkuda.

Mõni aasta tagasi valmistas Selveri köök hirmus head seenetarrendit, müüdi viiludeks lõigatuna. Ju ma olin siis ainus klient:), nii et kahjuks pole seda enam müügil näinud. Õhkamine siin ei aita, tuleb ise teha. Õnneks oli inspiratsiooni võtta Lia Virkuse ja Pille Endeni "Seeneraamatust".



Seenetarrend

200 g kupatatud riisikaid
0,5 punast sibulat
1 hapukam õun
250 g Alma hapukoort
1 dl majoneesi
soola
pipart
2 lehte želatiini

Vahusta hapukoort umbes 15 minutit, kuni vaht muutub õhuliseks (maht suureneb 2 korda). Haki seened suuremateks ja sibul hästi väikesteks kuubikuteks, riivi õun. Sega eelpool nimetatud ained omavahel, lisa ka majonees ja maitsesta soola-pipraga. Paisuta želatiinilehed külmas vees ja sulata tilgas kuumas vees. Vala želatiinisegu samuti seenemassi hulka ja sega hästi läbi.
Vala kergelt tarretuma hakkav segu toidukilega vooderdatud vormi ja tõsta külmkappi tarduma. Selleks, et kõik maitsed tuleks kenasti välja, tuleks tarrendit külmkapis hoida vähemalt 4-5 tundi.
Serveeri rukkileivaga.

Sügisene õunasaak on nagu on. Eelmise aasta uputuseni õnneks see ei küüni, kuid jagub siiski nii koogi sisse kui niisama söömiseks. Tere uute LaCrema jogurtite sarjast mu südame võlunud vanillijogurt on mõnusalt siidine, täpselt paras kardemoni ja pruuni suhkruga haudunud õuntega  maiustamiseks.


Näiteks niimoodi:

Siirupised õunad kaerahelveste ja jogurtiga

õunu
kaerahelbeid
tükike võid
maitse järgi kardemoni ja kaneeli
veidi riivitud sidrunikoort
pruuni suhkrut (näiteks demerarat)
vanillijoguritit

Koori õunad ja lõika paksemateks viiludeks. Sulata potipõhjas killuke võid, lisa pruuni suhkrut ja kardemoni ning lase see kergelt mulisema. Kalla juurde õunad ja hauta aeg-ajalt segades keskmisel tulel pehmeks. Kui kraam tundub pisut liiga läägena (maitse sõltub õunte hapususest), lisa riivitud sidrunikoort.
Prae kaerahelbed veel ühe killukese või sees suhkru ja kaneeliga krõbedaks ja kergelt pruunikaks.
Tõsta serveerimiskaussi kuhi siirupisi õunu, puista peale krõbedaid kaerahelbeid ja pane krooniks paar lusikatäit vanillijogurtit.
Lihtne teha, kui magustoidu isu peaks tulema.



Kommentaarid

kris ütles …
NIi ilusad hetked, kõik alates piltides on isuäratav.:) Olen alati imetlenud Sinu postituste sügavust. Aitäh jagamast.
Ülle ütles …
Aitäh, Kris, seda on rõõm kuulda!

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes