3. mai 2013

Marmorkarask


Karaskil ja karaskil on vahe ehk kõik sõltub kasutatavast odrajahust. Oma senise elukese jooksul olen küll härdalt suhtunud Eesti sortidest kasvatatud tomatitesse-juurikatesse, kuid teravilja vaid niivõrd, kui see on vajalik eristamaks näiteks rukkijahu nisujahust. Odrajahu on seni olnud vaid odrajahu, odrast jahvatatud jahu, noh.

Viimane pool aastat koostööd Tartu Lõunakeskuse Taluturuga (koostan nende kodulehele retseptiosa) on aga minu mõttemaailma kohe hästi palju avardanud, tänud siinkohal Merlele! Iga kord turul käies vilavad silmad ringi nagu pangaröövlil, et kas on lettidele tekkinud midagi uut. Nii armas, kui vahel tekib väike arutelu, kes mida on kasutanud ja et proovi ka või pakub hoopis mõni kaubatooja oma uusi katsetusi. Seal on müüjad, kes tunnevad kaupa ja see pole mitte vähetähtis.

Kõikvõimalike teraviljatoodete osas olin algul nagu tavaline ostja - palun mulle kilone pakk rukkijahu. Nüüdseks küsin aga täie teadlikkusega Loona veski keskmise jahvatusega täisterarukkijahu, Koksvere veski rukkipüüli ja Kivisaare veski odrajahu. Sellest viimasest ma rääkida tahangi.


Katre rukkileivad ja karaskid on mu suured lemmikud. Ühel päeval, kui seisin nõutult jahuleti ääres, et millist odarajahu seekord proovida, soovitas Katre katsetada Kivisaare odrajahu, et tema küpsetab oma karaskeid just sellest. Jeerum, need on ju hirmus überhead, pole mingi probleem hävitada loetud minutitega krõbeda koorikuga ahjusoe karask, hoopis teistsugused kui teistest jahudest. Ja mina kahtlustasin seni mingit megasalajast pagarinippi :) Lühidalt öeldes oli see armastus esimesest silmapilgust! 

Kivisaare odrajahu on peenema jahvatusega, küpsetis ei jää tume ega tihke, vaid hele ja õhuline. Kui muidu soovitatakse karaskit süüa ahjust võetuna samal päeval, et pärastpoole taheneb ta hästi kiiresti, siis see karask võib rahulikult oma kolm päeva seista, ei mingit vahet esimese tunniga.





Aga karask ei pea olema lihtsalt üks kandiline või ümmargune "kook". Veidi tuunimist ja marmorkarask ongi valmis: heledat tainast mahendab hernejahu (näiteks Lääne-Virumaalt Kaarli talu toode) ja tumedale annab pähklist mekki kanepijahu. Ei-ei, siin pole midagi kriminaalset, tavaline toiduks kasutatavast kanepist jahvatatud pulber:). Viimast olen korra näinud ka Kaarli talu sildiga, kuid hetkel polnud muud võtta kui ökopoe kraam kusagilt Euroopast.

Ma saan aru küll, et siinkohal on tegemist surnud roti saba tagaajamisega, aga vahel tulebki seda otsida. Vastasel juhul võite teha lihtsalt SELLIST karaskit, vahet pole.

3 muna
1 sl suhkrut
1 tl soola
400 g tops maitsestamata jogurtit (võiks olla paksem jogurt)
200 g pakk kohupiima (vähemalt 5% rasvasisaldusega)
umbes 6 dl Kivisaare veski odrajahu
1 tl soodat
2 sl hernejahu
2 sl kanepijahu

Klopi munad suhkru ja soolaga lahti, lisa jogurt ja kohupiim ning klopi ühtlaseks. Vala juurde soodaga segatud jahu ning sega ühtlaseks. Jaga tainas pooleks, sega ühele juurde hernejahu, teisele kanepijahu. Vala üks tainas küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi (näiteks umbes 22 x 30 oleks hea), kalla teine peale või tõsta tainast vaheldumisi ja sega noaotsaga triibuliseks.
Küpseta eelsoojendatud ahjus 200 kraadi juures 25-30 minutit.

Vabalt võib küpsetada ka kaks erinevat karaskit, herne- ja kanepijahu tuleb lihtsalt topelt lisada.

Käesolevat postitust pole kinni maksnud ei Kivisaare veski ega Taluturg:). Tegemist on  tänuavaldusega Eesti veskitele, kus jahvatatakse siinsete talunike viljast värsket jahu, mis ei pea taluma väntsutamist suurtes elevaatorites ega anonüümsetel pakkeliinidel ning mida ostes tunned, nagu oleks see kott just sinu jaoks valmis pandud.

4 kommentaari:

Jaani talu ütles ...

Kivisaare veski jahvatused muudab veelgi paremaks see, et veskiemandaks on üks ütlemata tore ja armas vanaproua.
Et asume veskist vaid mõne minuti sõidukaugusel, on õnn jahusid käia toomas otse tegijalt. Veelgi suuremat rõõmu annab aga see, et koduse väikese veski tegemised on leidnud tunnustust üle Eesti.
Aitäh retsepti eest! Homme asun küpsetama, loomulikult Kivisaare veski odrajahust :)

Ülle ütles ...

Aitäh nii armsa kommentaari eest!
Neid väikeseid veskeid tulebki tunnustada. On ju nad traditsioonide kandjad ja tekitavad isikliku seose pealekauba. Olgu see minu jaoks lihtsa ostja rollis, teie jaoks aga koduse tundega veskile sõites.

Pille ütles ...

Mina avastasin paar kuud tagasi Kivisaare veski rukkijahu ja leiba vaid sellest nüüd küpsetangi. Proovin siis odrajahu ka peagi - seni pole ostnudki!

Ülle ütles ...

Pille, olen sinuga täiesti nõus. Katsetasin rukkijahu ka ära, sellest saab tõesti ülimalt hea ja hästikerkiva leiva.
Muide, neil on uus täisteraodrajahu ka, ma ise pole veel proovinud.

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...