Vana hea odrakarask

-

Kohe hea mitu nädalat keerles peas mõte karaskit teha. Olgem ausad, polnud seda tegelikult hea mitu aastat küpsetanud. Vahel on mõnede asjadega nii, et kohe nagu pead sööma, aga mitte pidevalt. Nii on ka karaskiga. Retsepte selleks on mitmeid. Meil kodus tegi ema pätsiks vormitud karaskid hapupiimast ja odrajahust, soodat kergitamiseks juurde ning neid söödi siis keedetud liha ja puljongiga. Liha mind sealjuures nii ei vaimustanud, kuid puljongiga oli see odraleib hää küll.

Jaan Koori kokaraamatus on järgmine õpetus:
1163. Odra (kesva) leib (karask).
Pandakse 3 toopi hääd haput ehk peti (või) piima ja natukene soola kaussi, kastetakse nüüd niipalju hääd odra jahu sinna sisse, et pehmlane tainas saab. Vormitakse siis väiklased pätsikesed ja küpsetakse leiva ahjus helepruuniks ja küpseks. Need leivad maitsevad soojalt, värsket võid pääle määride väga hääd. Enne ahju panekud litsutakse need leivad laiaks.

Teine, omapärasem retsept on aga kartuliga:
1164. Kartohvli riivi leib (karask).
5 toopi suuri tooreid kooritud kartohvleid riivitakse suurde kaussi külma vee sisse ja klopitakse veega segi: lastakse siis nii kaua seista kuni paks põhja vaob. Kallatakse vesi tasakesi päält ära, lisatakse siis selle kartohvli pudru juurde toop hääd haput püti ehk peti piima, natukene soola ja niipalju hääd odra ehk nisu jahu, et paras pehmlane tainas saab. Kastetakse nüüd hoolega läbi ja küpsetakse niisama moodu leibasid kui eestükis odra karask on õpetatud.

Mu enda lemmik on aga üks selline karask, mis on hea ka järgmisel päeval. Mida jämedam jahu, seda mõnusam ta jääb.
Retsept pärineb 1990-ndate algusest kusagilt ajalehest.

4 muna
50 g võid
0,5 l keefiri või petti
1 tl soola
2 sl suhkrut
1 väikese kuhjaga tl soodat
odrajahu

Munad kloppida suhkru ja soolaga lahti, lisada sulatatud või ja keefir. Lõpuks segada juurde soodaga segatud jahu. Jahu lisada silma järgi, tainas peab jääma hapukoorest natuke paksem, kuid siiski lusikaga segatav.
Valada tainas vormi (mul oli vorm umbes 32 x 22 cm) ja küpsetada umbes 180 kraadi juures 25 kuni 30 minutit.
Kuna praegu on rikkalik seeneaeg, sobib karaskiga imehästi lusikatäis toorjuustu koos suure kuhja mõnusate võis praetud seentega. Nämma.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI