Ahjus küpsetatud piim ja jasmiinisorbett


Suvi on lõpuks ametlikult alanud! Ilmateade peab paika, vahelduv pilvisus ja hoovihmad käivad pea et kellaajalise täpsusega. Kas taas üks kummikute ja paksu jopega jaanipäev on tulemas, võiks küsida pessimist. Optimist loodab, et kui ei saa õues jaanipidu pidada, küllap leiab mingi katusealuse ikka ja eks tuligi annab omajagu soojust juurde:). Ilu on  ju mäletatavasti vaataja silmades:).
Tegelikult on aasta ilusaim ja lopsakaim aeg. Varast kartulit tuleb veel turult noolida, enda aiamaal küll juba 22.aprillil mulda pistetud mugulad ei taha kuidagi uut saaki anda. Üsna kribalad teised alles. Aga küllap varsti saab, ei ole hullu.


See-eest on laual ahjus küpsetatud piim. Ma ei oska sellele mingit teist nime andagi, alati on meil seda just niimoodi kutsutud. Minu lemmik! Kui kodutehtud verikäkkide eest võiksin loovutada pool kuningriiki, siis teise poole annaksin kõhklemata purgitäie ternespiima eest. Varem, kui lehmakasvatajaid oli ümbruses rohkem, saime ikka päris mitu korda aastas kusagilt purgitäie seda kollast piima. Kui pärast poegimist tuleb lehm uuesti lüpsma, on vasikas muidugi see, kes saab lõviosa väärtuslikust söögist, kuid midagi jääb ka üle. Teise kuni neljanda lüpsi piimast on ajalooliselt valmistatud kooki, vormirooga, jne. Setude seas olevat ternespiimatoidud eriti levinud olnud. Ema rääkis, et neil tehti kodus sellest isegi suppi, kuid talle polevat see maitsenud. Maailma parim asi on aga lihtsalt suhkru ja kaneeliga küpsetatud piim. Kui kaneelipulbrit pole käepärast võtta, sobib piima sisse panna ka kaneelikoort.


Seekord tuli aga meie küla (või vähemalt küla vana osa) ainus lehm lüpsma! Õigemini oli vahepeal paus, kuid pererahvas ei saanud ikka ilma lehmata elada ja nii võetigi lauta uus loom. Epul oli meeles, et mul ema oli rääkinud eelmiste lehmade aegu sellest ternespiimast ja nii ta purk autos, õue keeraski. Ah milline rõõm ja siinkohal veelkord tänu Epule!


Ternespiim käitub kuumutades tavalisest piimast erinevalt, ta kalgendub ja magustoit meenutab kergelt brüleekreemi. Liiga rasvane piim küpseb sõmeraks ja natuke teraliseks. Kui osa koort eelnevalt pealt ära riisuda, jääb tulemus märksa siidisem. Kõik oleneb muidugi lehmast ja tema piima omadustest.

ternespiima
suhkrut
kaneeli

Sega piim ühtlaseks, vala ahjuvormi. Vali pigem väiksemad vormid kui suur ahjuvorm, et piim küpseks ühtlasemalt. Lisa piimale maitse järgi suhkrut ja kaneeli, sega läbi. Tõsta vorm eelsoojendatud ahju 180 kraadi juurde ja küpseta, kuni mass on kalgendunud ja mullitab. Keskmise vormi juures kulub selleks umbes pool tundi. Maitseb taevalikult nii soojalt kui mahajahtunult. Küpsemisel eraldub piimast vähesel määral vadakut, selle võib lihtsalt ära valda.


Ja kuna praegu on just jasmiinide õitsemisaeg, täpsemalt ebajasmiinide, kui äärmiselt korrektne olla, ei saa neist kuidagi külma näoga mööduda. Nende põõsaste hullutav lõhn täidab nii külad kui linnad, leidub ju seda kõige lolli-, külma- ja kes-teab-mis-veel kindlamat harilikku ebajasmiini kõikjal. Märksa intensiivsema aroomiga kui aretatud liigikaaslased. Lätlaste jasmiinimorssi olen mõni aeg tagasi SIIN tutvustanud, kuid tükk aega mõlkus meeles hoopiski jasmiinisorbett. Praeguste ilmadega ei kõla see küll üldse kokku, kuid sellegipoolest kirjutan retsepti üles. Juuliks, nagu ilmatargad lubavad, sest hilisemad ebajasmiinisordid alles valmistuvad õitsemiseks:).

2 dl vett
1-1,5 dl suhkrut
1 paras peotäis ebajasmiiniõisi
1 sidruni mahl
2 dl meelepärast kuiva vahuveini

Keeda veest ja suhkrust siirup. Tõsta pott tulelt, lisa sidrunimahl ja jasmiiniõied ning jäta sooja kohta (näiteks puupliidi nurgale) umbes 4-5 tunniks seisma. Kurna vedelik läbi tiheda sõela ja jahuta maha. Vala juurde vahuvein ja tõsta sügavkülma üleöö kõvenema. Järgmisel päeval tõsta jäätunud segu köögikombaini ja surista ühtlaseks kreemjaks jääks. Tõsta tagasi karpi ja lase sügavkülmas veel umbes pool tundi kõveneda. Juhul, kui sorbetti teha jäätisemasinaga, ei ole köögikombainiga tarvis jännata.
Ärasulanud sorbetti ei tasu ära visata, see sobib väga hästi kas vahuveinile lisamiseks või hoopis täiskasvanutele morsisiirupiks.






Kommentaarid

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes