Suvine Läti jasmiinimorss

Meie aia ebajasmiinid
Kõnnid sa kusagil külavahel, aedlinna tänaval või suisa kortermajade vahel - vähemalt kusagilt nurga tagant õhkub ninna hullutavat jasmiinilõhna. Olgem terminites korrektne - tegemist on ebajasmiiniga (Philadelphus), mille aretatud sordid on küll kaunid, varieeruvate õite ja lehekujudega, kuid pea ajab kõige enam segi ikkagi vanaemadeaegne kõige tugevamini lõhnav ühekordsete õitega põõsas. Seevastu "Snowbelle" näeb välja nagu tõeline lumepall kunagi - ainult valgete täidisõite meri. 
 
Päris õige jasmiin meil väljas aga ei kasva, teda võib kodustada toataimena. Kõnekeeles on kasutusel mõlema liigi kohta lihtsalt jasmiin, kuna nii on suupärasem. Leppigem ka siinkohal jasmiinimorsiga.

Jasmiiniteed on proovinud meist enamus, kuid meie oma aia jasmiiniõitest (ebajasmiini omadest siis:) ) võib valmistada hoopis vahvat suvist karastavat rüübet. Pärit on see naabrite lätlaste juurest (ei saa me läbi Lätita:) ) ja kuulub lausa nende rahvuskööki. Muide, Lätist on pärit ka hiljuti siin laineid löönud rabarberikali (juunikuu Oma Maitse ja sealt edasi mitmed toidublogid), neil küll ilma mustasõstralehtedeta.




Mis ajast jasmiinimorss pärineb, ei oska ma kahjuks öelda, siin ei aita isegi teadmine, et jasmiinid tulid Euroopa aedadesse 16.sajandil. Küllap on antud juhul tegemist ikkagi üsna uue asjaga, jäädes sinna alla sajandi kanti. Siin pole vist isegi mingile Liivimaa fenomenile loota, pigem on see vaid Läti alaga seostatav suvine jook.




Retsept pärineb Ņina Masiļūne raamatust "Latvian National Cuisine", 2010. Ņina Masiļūne on Lätis tuntud nimi kokana, kokakursustelt, ajakirjadest ja lõpuks ka raamatute kaantelt, seda just Läti rahvusköögi uurija ja tutvustajana. Lätikeelne kohalikku traditsioonilist kööki tutvustav raamat ilmus kahasse teise autoriga esimest korda 1980. aastatel, inglisekeelne variant 2001. aastal. Ņinalt pärineb ka minu meelest üks kaunimaid ütlusi gastronoomiavallas, et retsept on nagu rahvalaul, mis läheb köögist kööki. Aga laulda me ju armastame!


1 l vett
2-3 õhukest sidruniviilu
40 jasmiiniõit 
4 sl mett

Lase vesi keema, vala sidruniviiludele ja jäta natukeseks jahtuma. Vala soe vedelik jasmiiniõitele (sidruniviilud võid sisse jätta) ja lase paar tundi tõmmata. Kurna läbi tiheda riide, sega juurde mesi ning tõsta külmkappi. Võid serveerida kaunil suvepäeval niisama või jääkuubikutega.
Sama jooki võib kevadel proovida teha ka võililleõitest.

Kommentaarid

Piret ütles …
Ohoo, see on küll puhas ilu ja vajab kohest proovimist! Tänud jagamast!

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes