Tuulevaiksel ööl
Tuulevaikne öö Rakvere vallimäel... Rahvas kuulab ühe mehe lugusid, vaikselt, lõpuni... Üle küngaste kõlab madal bassihääl, tuues kananaha ihule... Võimas naishääl tungib südamesse, nii et valus hakkab, sest et nii ilus on... Teine naishääl sillerdab rõõmsalt nagu rohutirts, keda on lauluväljaku nõlvadel mustmiljon... Udupasun üürgab, nagu hakkaksid mehed kohe merele minema...
Ja nad hakkavadki, varsti...
Aga öö on tuulevaikne, vaid üks täht ja üks kuu...
Ja nad hakkavadki, varsti...
Aga öö on tuulevaikne, vaid üks täht ja üks kuu...
Kommentaarid