Vaarikajäätis šokolaaditäppidega

-
No nii, tahtsin siis kondenspiimaga jäätise ka ära proovida. Kui see on ikka klassikaks kujunenud, tuleb austada, nagu öeldakse:). Aeda raamatust "Maitseelamused tervise heaks" jäi silma vaarikajäätise retsept, pealegi olid meil sel aastal ilusad vaarikad, miks siis mitte teemat edasi arendada.

Tulemus? Kondenspiimaga jäätis sai liiga magus, kuigi nagu selgus, oli see ainult minu probleem. Teised leidsid, et jäätis peabki magus olema. Muidugi, kui kasutada proportsiooni 1 purk kondenspiima : 6 dl koort, jääb kindlasti parajam, aga 1:4 oli liig. Ja koor tuleb kindlasti vahustada, vähemasti osa koorest, vedela kooreseguga ei tekkinud mul jäätisele loomupärast õhulisust. Kuna ma olen suur tumeda šokolaadi sõber, läks jäätisesse mõistagi see.

1 purk suhkruga kondenspiima
2 dl vahukoort
2 dl piima
2 dl seemneteta vaarikapüreed
2 sl sidrunimahla
50 g hakitud tumedat šokolaadi

Kondenspiim kuumutada, lisada koor ja piim (seekord oma küla ainsalt lehmalt:) ) ning kuumutada peaaegu keemiseni. Jahutada maha. Vaarikad hõõruda läbi sõela püreeks, segada püree sidrunimahlaga. Kallata jahutatud koore-piimasegu jäätisemasinasse, umbes 5 minuti pärast lisada vaarikapüree ning veel 5 minuti pärast šokolaadipuru. Panna valmissaanud jäätis karbiga veel mõneks tunniks sügavkülma.
Serveerimisel ei tee paha veel šokolaadipudi peale riputada ning ka vaarikatest ei ole mõtet ära öelda. Parem on kohe nõuda;).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI