Vanillikreemiga vaarikakook


Selle aasta kodune vaarikahooaeg osutus lühikeseks ja õnnetuks, kuna alustuseks maandusid põõsastesse näljased linnud ja seejärel kõikvõimalikud väikesed sitikad. Ehk siis inimene suruti tahaplaanile ja mis sest, et vaarikad on mu lemmikmarjad. Nii ei saanud isegi sügavkülmavarusid täiendada, sest polnud piisavalt ilusaid marju, süüa siiski sai ja ühe vaarikakoogi ka.

Ühel päeval avasin juhuslikult Gordon Ramsay "Maailma köögi" raamatu sellelt lehelt, kus juttu vaarikatordist. Just täpselt see, mis mul tarvis oli:). Mõnusalt krõbe muretainas põhjaks, õhuline ja siidine vanillikreem täidiseks ning punased äsja korjatud vaarikad peal. Lihtne, kuid luksuslik lõpetus suviseks õhtuks.
Kook valmis veidike mugandatud retsepti alusel, kuna kasutasin tainaks oma lemmikuks kujunenud retsepti.

100 g võid
2 tl suhkrut
4 dl jahu
näpuotsaga soola
1 munakollane
2-3 sl külma vett

2,5 dl piima
0,5 vanillikauna või 0,5 tl vanillipastat või 1 tl vanillsuhkrut
3 munakollast
3 sl suhkrut
3 sl maisitärklist
2 dl vahukoort

vaarikaid

Taina jaoks panna tükkideks lõigatud külm või, suhkur, sool ja jahu köögikombaini ja suristada ühtlaseks puruks. Lisada munakollane ja külm vesi (vett panna algul 2 sl, hiljem võib vajadusel juurde lisada) ning töödelda ühtlaseks palliks. Pakkida tainas toidukilesse ja tõsta pooleks tunniks külmkappi.
Kreemi jaoks kuumutada piim keemiseni. Vanillikauna kasutamisel panna see kohe piima sisse, muude vanillivariantide puhul kasutada nii nagu sobib.Munakollased kloppida suhkruga lahti, segada juurde maisitärklis. Valada kuum piim ettevaatlikult ja pidevalt segades munavahu hulka ning kuumutada seejärel madalal tulel, kuni kreem pakseneb ja kaob toores tärklisemaitse. Nagu ikka tuleb kuumutamise juures olla ettevaatlik, et kreem tükki ei läheks. Jahutada kreem täielikult maha, segada seejärel vahustatud rõõsa koorega ja tõsta külmkappi.
Tainas rullida hästi õhukeseks ja katta sellega 26-cm või ka 28-cm lahtikäiva koogivormi põhi ja serv, katta äär fooliumiga või täita põhi kuivatatud herneste-ubadega või kasutada muid nippe tainaserva allavajumise vältimiseks, torgata kahvliga põhja mõned augud ning küpsetada 220 kraadi juures 5-7 minutit, kuni tainas on kergelt tahkunud. Eemaldada foolium, herned, jms ning küpsetada veel 5 minutit, kuni põhi on ühtlaselt küps, kuid ei ole märkimisväärselt värvi muutnud. Valmis põhi võtta ahjust, jahutada restil vormi sees, eemaldada vormist ja jahutada täielikult maha.
Tõsta põhi serveerimisalusele, täita vanillikreemiga ja laduda peale vaarikad. Lasta koogil jahedas veel vähemalt pool tundi seista.
Märkusena, et kuna kreem jääb ikkagi kaunis pehme, siis lõigates võib natuke seda üle lõikeääre vajuda. Kes tahab perfektsete servadega koogilõike, võib enne koogile laotamist kreemi hulka väheke želatiini lisada.

Kommentaarid

Silja Luide ütles …
tõeliselt ahvatlev!:)olen ise ka midagi analoogset teha plaaninud, sest vaniljekreem ja vaarikad on mu lemmikud - nende kooslus aga ilmselt imeline!
Tuuli ütles …
Väga kaunid pildid ja kooslus on ka ülihästi toimiv. Mul üks sarnane analoog on tehtud maasikatega, pildidki said ära tehtud, aga postituseni pole jõudnud. Nüüd tundub juba veider maasikakookidest rääkida ka :)
Tibu ütles …
Just õigel hetkel postitatud kook. Mul on pakk vaarikaid (küll külmutatud), mis ootavad ära tegemist enne külmiku suve suurpuhastust.
Ülle ütles …
Tuuli, pole midagi, neist maasikatest me räägime küll ja veel:).
Kook on aga hea küll ja maitseb kõige paremini samal päeval.
Liisi ütles …
Niii ilus kook!
Meil oli ka sel aastal vaarikaid jube vähe ja enamus ussitanud ka :(
Need vähesed, mis ära korjasin rändasid kõhtu ja ühte väiksesse vaniljepudingi magustoitu. Sügavkülma ei jagunud ühtegi.
Ülle ütles …
Liisi, aitäh! Oh jah, see ussivärk rikkus meele päris ära. Vaatad algul et ilus mari, kaksad varre küljest lahti, kole-kole.
See-eest tikreid on hullul kombel põõsad täis, tuleb nendega hakata midagi ette võtma.
H ütles …
Kas see põhi tuleb tõesti ilusti vormist välja? :) mulle tundub see veidi mission impossible?
Ülle ütles …
H, kui tainas on korralikult läbi küpsenud (pärast servatoestuste ja raskuste eemaldamist), eraldub ta suisa ise vormi äärtest, nii et vormist väljatõstmine nõuab vaid osavaid näppe, et habrast "kaussi" ära ei lõhuks. Soovitav on seda küpsetada lahtikäivas vormis, siis õnnestub väljavõtmine lihtsamini.
H ütles …
Tänan vastuse eest. Hakkan kohe proovima!

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest