Anna Edasist saab abi külmetuse korral
Detail kohviku väärikalt välisukselt |
Vähemalt tartlased on saanud viimasel ajal pidevalt kaasa elada Karlova linnaosa alguses tegutseva perekohviku Anna Edasi fassaadi kaunistava suhkrukringli saatusele - kord varastatud, siis jälle leitud, uuesti varastatud ning taaskord leitud. Täna ripuvad ukse kõrval vaid ketid, hubases kohvitoas ollakse natuke skeptilised kringli tagasipanekusse, äkki tekib jälle kellelgi soov kringel kaasa võtta. Küllap on tegemist kringliarmastaja või vastupidi, hoopis vihkajaga, kes ei taha, et teised sellest valges ja koduselt mitmekihilise sisustusega väikeses kohvikus saaksid rahus maiustada.
Birjo ja Silver Urbase asutatud kohvik saab varsti juba 2-aastaseks, nime sai see Birjo Hiiumaal elanud vanavanaema Anna Edasi järgi, mis ülekantud tähenduses võiks viidata ka oma oskuste edasiandmisele. Birjo on nimelt väljaõppinud küpsetaja.
Vaikne kohvik asub Tartus Karlovas Tähe tänava alguses, endistes apteegiruumides. 1916.a Tartu linnaga liidetud piirkond sai oma nime 18.saj lõpus rajatud Karlova mõisa järgi. Esmane hoonestus rajati praeguse Kalevi tänava äärde, laienedes järk-järgult jõest kaugemale ehk tänase Tähe tänava suunas ning sealt edasi. Kuna majad ehitati alguses oma parima äranägemise kohaselt, nimetati seda piirkonda oma ekletilisuse tõttu ka Pilpakülaks. Täna on tegemist aga Tartu ühe olulisema miljööväärtusega hoonestusala ja hinnatud elamispiirkonnaga. Kohvik paikneb peamises "äripiirkonnas" ja ühel käidavamal tänavalõigul. Asub ju natuke maad edasi Tartu Kõrgem Kunstikool, nii et kohvikus kohtab nii noorukesi kunstitudengeid kui austatud õppejõude, mõistagi ka karlovlasi. Saab sealt ju kõike, alates pudrust kuni uhkete tortideni, suppi ja praadi ka vahele.
Sinna kunstikooli on mul ka vahetevahel asja, kuid iga kord jõuan pärast vaid kohviku vastas üle tänava asuvasse teise ringi nõude ja muu pudi-padi poodi "Uus elu" (muide, minu lemmikpood, kust leiab vahel päris vahvaid paari-kolmekümne aasta vanuseid nõusid, sekka ka vanemaid). Siis hakkab tavaliselt kiire, nii et olen sunnitud ohkama "mõni teine kord". Nüüd juhtisid Eesti Maitsed mind sellesse kohvikusse, viimaks ometi!
Mulle istub see mittesteriilne sisustus, kus igal toolil, laual ja pitslinal on oma lugu rääkida. Kus noad-kahvlid ei asetse saepuruplaadist sahtlites, vaid väikestes ämbrites ning kus vana hea hakklihamasin täidab pliiatsitopsi ülesannet. Ukse kõrval seisab riiul vanade nostalgiliste vinüülplaatidega, kust saab muusikat valida (isegi "Entel-Tentel" on esindatud:) ), varasemat apteeki meenutavad paksuseinalised pudelid, nurgas seisab mängukorras klaver ja lapsed saavad toimetada oma mängualal. Kõlab ju hästi!
Rukki-mustikakook koos nõmm-liivateega. Foto: Lauri Laan |
Kohviku uhkest koogiletist leiab nende klassiku ehk rukki-mustikakoogi, mis sobitatuna Vadi nõmm-liivateega on lumisel päeval justkui ravimi eest. On ju kook valmistatud puhtast võist ja rukkijahust, vahel suve meenutavad mustikad. Puhas ja aromaatne tee on aga just see, mida talvel veidi käheda kurgu ja kraaksuva häälega tarvis on. Mõlemad on menüüs eraldi, kuid tasub kindlasti ka koos proovida, puhas toidumeditsiin:).
Kohvikus pakutakse erinevaid Vadi ravimtaimeteesid |
Kohvik on avatud esmaspäevast laupäevani kella 11-st 18-ni, pühapäeval suletud.
Kommentaarid
Jõudu blogi perenaisele ja lennukat sulge ka edaspidiseks. Tore lugemine.
Pikatoa, võta siis kohvikukülastus järgmisel suvel plaani, samale tänavale jääb ka armas juugendlik Villa Margaretha oma kohvikuga.
Voisula, eks me käi ikka ka mujal uudistamas ja einestamas:). Kuid Eesti Maitsetega teeme tõesti tihedat ja põnevat koostööd alates eelmise aasta menukatest blogikohvikutest Tallinnas ja Tartus.