18. august 2010

Melonijäätis estragoniga

Terve eilse päeva ja pool ööd takkapihta "sõitsid" üle meie paari-kolmetunnise intervalliga äikesepilved. Mõni lähemalt, mõni kaugemalt. Õnneks mitte midagi nii hullu, kui laupäeval. Ilmateade ei valeta, nüüd käib taevalaotuses Taaveti ja Koljati võitlus ning karta on, et võidab härra Külm ehk siis tavaline Eestimaa suvi.
No ja kui ikka on väljas vaid 18 kraadi, siis jäätist enam niiväga ei tahaks, brrrrr..... Sestap tuleb kõik jäätisevarud veel sooja ilmaga nahka pista. No nii igaks juhuks:).

Niisiis - jäätis meloniga. Melon on tore aiavili, mõni kasvatab seda ka Eestis kaunis edukalt, kuid minu korduvad katsed selles vallas on paraku lõppenud mitte eriti edukalt. Eelmisel aastal õnnestus saada siiski mõned viljad, pisikesed küll, aga nagu päris:). Sel aastal loobusin arbuusi ja meloniga mängimisest ja võtsin ette hoopiski uued asjad.

Küll aga kutsus melonit kasvatama (vot nii!!!) ajakiri Taluperenaine oma 1938.a. juulinumbris:
Meie iseseisvuse kestel on melonite kasvatamine ja ühes sellega ka nende tarvitamine sammund järk-järgult tõusuteed. Vene valitsuse ajal kasvatasid meil neid vaid üksikud asjaarmastajad huvi pärast, kuna meie linnade turgu varustati Lõuna-Venemaalt sissetoodud melonitega.
Käesoleval ajal esineb turgudel rikkalikult meie kodumaa aiaärides kasvatatud melon, ja peab tunnistama, et meil kasvand ja valmind melonid on küllaldaselt kõrge kvaliteediga, eriti aroomikad ja magusad on nad kasvand päikeseküllastel suvedel.
Meie kliimas ei õnnestu melonite kasvatamine vabas looduses (Petserimaal on mõni sort vabas looduses siiski päris rahuldavaid tulemusi andnud), küll aga võib nende kasvatamiseks ära kasutada tühjaks jäänd taimelavasid.
Melon peaks tulevikus leidma enesele väärika koha ka meie taluaias, sest see suurepärase aroomiga vili tasub kasvataja vaeva mitmekordselt.

Selle peale võib ainult öelda, et edasi, seltsimehed!
Seniks, kui meie köögiviljakasvatajad imetrikke tegema ei hakka, tuleb nahistada soojematest maadest sissetoodavate arbuusi- ja melonipommidega. Ja mõistlikum on, las iga vili kasvab ikka seal, kus on tema jaoks kõige paremad kasvutingimused.

Ah jaa, jäätiseretsept muidugi ka:).

4 munakollast
1 - 1,5 dl suhkrut
400 ml vahukoort
2 dl piima
800 g melonit
1 sidruni mahl
estragonilehti

Munakollased vahustada suhkruga heledaks paksuks vahuks. Suhkrukogus oleneb sellest, kui magusa meloniga on tegemist. Pool koorest ja piim kuumutada peaaegu keemiseni ning valada pidevalt segades munavahu hulka. Kuumutada koore-munasegu, kuni see hakkab mõnusalt paksenema. Jahutada maha külmkapikülmaks, segada ülejäänud koorega, mis on eelnevalt pehmeks vahuks vahustatud.
Melon puhastada ja peenestada sauseguri või blenderiga hästi peeneks püreeks. Mida peenemaks, seda parem. Muidu muutuvad viljalihatükised külmudes jäisteks kamakateks ja see pole hamba all kuigi meeldiv. Melonit võib tegelikult ka vähem panna ja selle kompenseerimiseks lisada paar lusikatäit melonilikööri. Estragonilehti võtta nii, et hakituna oleks umbes 2 supilusikatäit. Melonipüree segada hakitud estargonilehtede ja sidrunimahlaga. 
Valada jäätisemasinasse algul kooresegu ja lasta käia umbes 10 minutit, siis kallata avausest järk-järgult  juurde melonisegu ja lasta masinal töötada lõpuni. Seejärel panna pehme jäätis veel sügavkülma paariks-kolmeks tunniks ja ongi söömiskõlbulik.

1 kommentaar:

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...