13. jaanuar 2011

Nagu sõõrikud, aga nagu ei ole ka


Sõõrik on minu jaoks üks naljakas sõna, ikka kisub ütlema pontšik:). Et asi oleks kohe algusest peale klaar, tuleb jutt ikka neist ümmargustest ja keskelt auguga rasvas küpsetatud pirukatest. Ameerikamaalt on see doonitsitehullus (vahepeal püüdis meil levida selline eestindus sõnast doughnut) alguse saanud ja vaatad sa kuhu riiki iganes tahad, midagi sellelaadset küpsetatakse igal pool. Siiski, tingimata mitte Ameerika eeskujul.
Meil on mõistagi kõige tuntumad vanad head pärmitainast sõõrikud ja kohupiimased kohupiimapallid. Berliini pannkoogid, millel pole tüüpilise pannkoogiga suurt midagi pistmist, on ehk vähem levinud, tüütumad ju ka valmistada, kuidas sa ikka tainast moosi ümber sätid;) .

Tartu turuhoones asub Rõuge Pagari müügilett, kust käin aeg-ajalt nende tõeliselt koduse maitsega küpsetisi ostmas. Minu meelest saab käesoleval ajal sealt ka kõige paremaid sõõrikuid. Remargi korras, et nende vanilliküpsised šokolaaditriipudega on jalustrabavalt head. Ainsad niiöelda poeküpsised, mille puhul olen võimeline 300 g joonelt nahka pistma, nii et silm ka ei pilgu.

Ühel päeval ei andnud see sõõrikuteema enam kuidagi asu. Ise nende valmistamine on suure koguse õli pärast suhteliselt tüütu tegevus. Sestap otsisklesin ideed, kuidas saaks neid teha ilma õlis uputamiseta. Ja leidsingi:). Olgem ausad, ÕS-is defineeritud sõõrikutega ühendab neid vaid kuju ja taina tüüp. Tegelikult on tegemist mõnusate muskaatpähkliste saiakestega. Minu meelest olid need isegi väheke võlusaiade moodi, sest sööjatel muutus tuju otsemaid heaks ja naerulohud tulid põske:). Äkki oligi asi saiade kujus;).

Algne retsept pärineb blogist Piece of Cake, kohandasin vaid koguseid, nii et kõik ringid ja pallikesed mahtusid kahele ahjuplaadile.

Tainast väljalõigatud rõngad
1 tass (2,4 dl) piima
2/3 tassi (1,6 dl) suhkrut

25 g pärmi
50 g võid
2 muna
0,5 tl riivitud muskaatpähklit
0,5 tl jahvatatud meresoola
4 tassi (9,6 dl) jahu

50 g võid
(tuhk)suhkrut
kaneeli

Pärm sulatada suhkruga parajalt soojas piimas, lisada sulatatud või, lahtiklopitud munad ja maitseained. Kallata juurde osadekaupa jahu ning sõtkuda pehme elastne tainas. Jahu kogus sõltub vedeliku soojusest, jahu omadustest, jne, sestap on see 4 tassi suhteliselt tinglik kogus. Igatahes ei tohi tainas olla tihke, olgu pigem kleepuvam. Valmis tainas asetada toidukilega kaetult sooja kohta kerkima. Kui silmad näevad kausis olevat murumuna topelt suuremana (see võtab umbes tund aega), võib hakata edasi tegutsema.
Rullida tainas jahusel laual veidi vähem kui sentimeetripaksuseks. Võtta kaks erineva läbimõõduga vormi (minul olid käepärast morsiklaas ja viinapits) ning lõigata välja rõngad. Tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lasta veel nii paarkümmend minutit kerkida.
Küpsetada 190 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni on pealt ilusad kuldsed. Võtta ahjust, pintseldada heldelt sulavõiga (võib ka pea alaspidi või sisse kasta) ning puistata peale kaneelist tuhksuhkrut.
Maitsevad kõige paremini soojalt koos klaasikese piimaga.

Sõõrikute "südamikud" on eriti vahvad nupsikud:).

Kommentaare ei ole:

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...