Jaanuarikuu toidusedelist
Lappasin ühel päeval vanu "Taluperenaisi". 1938.a. jaanuarinumbris kirjutas Hilda Ottenson hästi põhjalikult, mida ja mismoodi jaanuarikuus süüa ning millele tähelepanu pöörata.
Kõik on õige, kui arvestada kirjutamise aega. Selge on see, et tollal puudusid võimalused osade toiduainete pikaajalisemaks värskena säilitamiseks, samuti polnud ju pidevalt värsket liha ega talvel ka kala laual. Põhitoiduaineteks oli talvel ikkagi (soola)liha, keldris olevad kartul ja juurikad, õunad ja jõhvikad, piim ja piimatooted (piima kästigi värske kraami kompenseerijana rohkem tarvitada), kuivatatud herned-oad ning tangud-jahud. Nii muretsebki autor, et talvine toidulaud kipub olema liialt ühekülgne, värsket kraami on vähe saada ning kutsub üles valmistama vähemasti keldrijuurikatest toorsalateid ning tarbima suvistest marjadest tehtud vesihoidiseid. Ja et ei unustaks esimesel võimalusel panna aknalauale sibulat ja peterselli rohelisi võrseid ajama:).
Märksa intrigeerivamaks läks aga artikli lõpp, kus oli tabelis kirjas toiduainete vajadus jaanuarikuus ühe täiskasvanud tööeas inimese kohta nädalas.
Palun pöörata tähelepanu kogustele. Järeldused jäävad igaühe enda teha, kuidas 70 aastaga on meie toitumisharjumused muutunud:):
Toiduaine nimetus Kaal (g) Valke Rasvu Tärklissuhkuraineid
Täispiim 3500 122 105 147
Kooritud piim 700 21 5 34
Kohupiim 200 36 - -
Leib, sepik, sai 2450 126 - 1092
Tangud, jahud 700 49 - 490
Või (vähemalt) 150 - 126 -
Rasv, pekk 250 - 225 -
Kartulid 4200 42 - 840
Aedvili, seened 3000 30 - 300
Õunad, jõhvikad - nii palju kui võimalik.
Liha, maks, veri 2100 300 200 -
Kala 200 20 14 -
Suhkur 350 - - 344
Munad 0,5 tk 3 3 -
Herned, oad, läätsed 150 37 - 75
Päevane vajadus: 113 97 475, kaloreid 3303.
Kõik on õige, kui arvestada kirjutamise aega. Selge on see, et tollal puudusid võimalused osade toiduainete pikaajalisemaks värskena säilitamiseks, samuti polnud ju pidevalt värsket liha ega talvel ka kala laual. Põhitoiduaineteks oli talvel ikkagi (soola)liha, keldris olevad kartul ja juurikad, õunad ja jõhvikad, piim ja piimatooted (piima kästigi värske kraami kompenseerijana rohkem tarvitada), kuivatatud herned-oad ning tangud-jahud. Nii muretsebki autor, et talvine toidulaud kipub olema liialt ühekülgne, värsket kraami on vähe saada ning kutsub üles valmistama vähemasti keldrijuurikatest toorsalateid ning tarbima suvistest marjadest tehtud vesihoidiseid. Ja et ei unustaks esimesel võimalusel panna aknalauale sibulat ja peterselli rohelisi võrseid ajama:).
Märksa intrigeerivamaks läks aga artikli lõpp, kus oli tabelis kirjas toiduainete vajadus jaanuarikuus ühe täiskasvanud tööeas inimese kohta nädalas.
Palun pöörata tähelepanu kogustele. Järeldused jäävad igaühe enda teha, kuidas 70 aastaga on meie toitumisharjumused muutunud:):
Toiduaine nimetus Kaal (g) Valke Rasvu Tärklissuhkuraineid
Täispiim 3500 122 105 147
Kooritud piim 700 21 5 34
Kohupiim 200 36 - -
Leib, sepik, sai 2450 126 - 1092
Tangud, jahud 700 49 - 490
Või (vähemalt) 150 - 126 -
Rasv, pekk 250 - 225 -
Kartulid 4200 42 - 840
Aedvili, seened 3000 30 - 300
Õunad, jõhvikad - nii palju kui võimalik.
Liha, maks, veri 2100 300 200 -
Kala 200 20 14 -
Suhkur 350 - - 344
Munad 0,5 tk 3 3 -
Herned, oad, läätsed 150 37 - 75
Päevane vajadus: 113 97 475, kaloreid 3303.
Kommentaarid
70-aastat tagasi tegi 90% inimestetest iga päev rasket füüsilist tööd (pakasega, ilma soojapidavate riiete-jalatsiteta). tänapäeval teevad enamik inimesi soojas toas istuvat tööd.