Sissejuhatus koos Fata Morganaga
Igal kirjatükil peab olema sissejuhatus ja kokkuvõte. Loodan, et kokkuvõtteni on veel palju aega, sestap alustan sissejuhatusest.
Tegelikult algas kõik sellest, et aja jooksul on kogunenud hulk imehäid toiduretsepte, mida tahaks alles hoida ja mis on alati kindla peale minekud. Lapsepõlves sai lõigata ja kleepida, nüüd ei viitsi nagu enam. Inimese elu on aga tänapäeval märksa mugavamaks tehtud, oma "mälu" võid sa värksendada olenemata asukohast. Nii otsustasin ka mina selle maailmaga liituda:)
Teine põhjus tuli sellest, et aeda on hangitud juba piisav hulk kõikvõimalikke püsikuid, lisaks üheaastased lilled ja aedviljad, mille nimed kipuvad kas sassi minema, sildid kaduma, jne. Kuna mulle meeldib kord ja süsteem (oo õudust!), on hea kõike seda ühes kindlas kohas hoida.
Kevad on juba täielikult käes, eriti kui vaadata inimeste sebimist aiapoodides erinevate sibulate ja seemnete lettide ees. Tartu Bauhofis tõstetakse seemnepakke suisa kamaluga korvi (huvitav, kas need need pealtnäha kenad kliendid ikka teavad, mida nad teevad või on kõiges süüdi masu). Sel aastal otsustasin säilitada kainet mõistust ja koostasin nimekirja neist sortidest, mida tahaks sel aastal maha külvata. Ja see õnnestus! Kuna aga kõik siin ilmas peab olema tasakaalus, kaotasin enesekontrolli sibullillede osas. Minu uueks lemmikuks sai otsemaid aasia tüüpi täidisõieline kollast värvi liilia nimega Fata Morgana, mille sibulad kohe kibekiirelt Juhani Puukooli Tartu istikuärist ka omandasin. Eks suvel näe, mis neist saab, seetõttu on ka pilt nende veebikataloogist .
Eile sai tehtud näpud esimest korda mullaseks. Kannad said istutatud pottidesse, muidu jääb nende õitsemine väga sügise peale. Ka üks hiljuti ostetud hostajuurikas tuli mulda torgata, oli teine juba pakendis lehed välja ajanud.
Tegelikult algas kõik sellest, et aja jooksul on kogunenud hulk imehäid toiduretsepte, mida tahaks alles hoida ja mis on alati kindla peale minekud. Lapsepõlves sai lõigata ja kleepida, nüüd ei viitsi nagu enam. Inimese elu on aga tänapäeval märksa mugavamaks tehtud, oma "mälu" võid sa värksendada olenemata asukohast. Nii otsustasin ka mina selle maailmaga liituda:)
Teine põhjus tuli sellest, et aeda on hangitud juba piisav hulk kõikvõimalikke püsikuid, lisaks üheaastased lilled ja aedviljad, mille nimed kipuvad kas sassi minema, sildid kaduma, jne. Kuna mulle meeldib kord ja süsteem (oo õudust!), on hea kõike seda ühes kindlas kohas hoida.
Kevad on juba täielikult käes, eriti kui vaadata inimeste sebimist aiapoodides erinevate sibulate ja seemnete lettide ees. Tartu Bauhofis tõstetakse seemnepakke suisa kamaluga korvi (huvitav, kas need need pealtnäha kenad kliendid ikka teavad, mida nad teevad või on kõiges süüdi masu). Sel aastal otsustasin säilitada kainet mõistust ja koostasin nimekirja neist sortidest, mida tahaks sel aastal maha külvata. Ja see õnnestus! Kuna aga kõik siin ilmas peab olema tasakaalus, kaotasin enesekontrolli sibullillede osas. Minu uueks lemmikuks sai otsemaid aasia tüüpi täidisõieline kollast värvi liilia nimega Fata Morgana, mille sibulad kohe kibekiirelt Juhani Puukooli Tartu istikuärist ka omandasin. Eks suvel näe, mis neist saab, seetõttu on ka pilt nende veebikataloogist .
Eile sai tehtud näpud esimest korda mullaseks. Kannad said istutatud pottidesse, muidu jääb nende õitsemine väga sügise peale. Ka üks hiljuti ostetud hostajuurikas tuli mulda torgata, oli teine juba pakendis lehed välja ajanud.
Kommentaarid