Suussulav mascarponekook

-
Jälle ehin ennast võõraste sulgedega:). Aga see kook lihtsalt vajab jäädvustamist! Uskumatult mahe ja kreemine, õrna sidrunimekiga. Perfektne maitse!

Lugu sai alguse sellest, et mu  sõbrannale sadas laua peale kilone karp Vigala mascaponet, millest pidi tulema tema järelsünnipäeva jaoks kook. Aga milline? Tingimused olid, et see peaks olema hea ja teisalt ka piisavalt lihtne, kuna menüüsse oli kavandatud veel ahjus küpsetatud part ning nii kook kui part pidid saama pärastlõunaks valmis. Eelmisel õhtul ei tulnud kuidagi vaimu peale, et hakata koogiga tegelema.

Kui pea tühi, aitab ikka välja BBC Good Food. Nii ka seekord.
Teostus ja fotod Karmenilt.





1 pakk Selga heledaid küpsiseid
100 g võid

800 g mascarponet
2 muna
2 munakollast
3 sidruni mahl ja riivitud koor
4 sl jahu
175 g suhkrut

250 g pakk hapukoort
kaunistamiseks riivitud sidrunikoort ja vaarikaid

Põhja jaoks purustada küpsised köögikombainis, lisada sulatatud või ja segada ühtlaseks. Vooderdada 24-cm lahtikäiv koogivorm küpsetuspaberiga ning mätsida küpsisepuru vormi põhjale. Tõsta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema.
Täidise jaoks mikserdada toorjuust õhulisemaks, lisada teised ained ning segada ühtlaseks massiks, mugav on seda kõike teha köögikombainiga.
Valada täidis põhjale ning küpsetada 180 kraadi juures umbes 1 tund. Olulne on, täidis oleks keskelt hüübinud.
Lasta jahtuda avatud uksega ahjus. Pärast katta jahtunud kook hapukoorega, puistata peale riivitud sidrunikoore ribasid ning vaarikaid.

 P.S. Lisaks koogile pani ka part kõigi südamed heldima. Kui tegevuskäik kiirelt kokku võtta, siis terve part tuli hõõruda sisse soolahelvestega ning panna restiga ahjupannile 3 tunniks küpsema, vahepeal teda paar korda keerates, et nahk jõuaks ühtlaselt krõbedaks muutuda. Ei midagi üleloomulikiku:).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl...
LOE EDASI

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks ...
LOE EDASI

Jah, ma armastan elektrit!

-
Kujutis
Sellist Essenit võib vaid muuseumis vanal kaardil imetleda Veebruari keskel naasin tööreisilt Saksamaale Essenisse nagu puuga pähe saanult. Ei, kõik läks kenasti ja energeetikamess oli äärmiselt huvitav. Küll aga kogesin pidevat déjà-vu tunnet. Päriselt ka. Öeldakse ju, et inimese mälu on selekteeriv, pannes mingid kogemused kaugemasse riiulisse, mõned lähemasse, mõned hoopis seifi. Siis aga tekivad ei tea kust mingid seosed, mis toovad kunagise tolmu alt taas välja. Tore muidugi, kui need on positiivsed olnud. Kõik algas lennukis. Olin pistnud seljakotti Lilli Luugi “Kolhoosi missi”. Leheküljed jooksid kui kinofilm silme ees, paljud situatsioonid tõid kusagilt mäluriiulitelt välja oma seosed selle ajaga. Kuigi ma pole olnud kolhoosiasula laps, tekkisid vanemate täiskasvanute jutust ja ajalehest loetust või telekast kuulatust tuttavlikud kohad, silmad-kõrvad olid ju lapselgi peas. Autor saab vaikselt täiskasvanuks ning siis on ta järsku Tartus Seminarkas. Me olime oma kursusega sealsa...
LOE EDASI