Siidine rabarberikreem

Selle peale küsis üks mu sõber, kuidas saab rabarber siidine olla, ta ju tulihapu! Aga vat seekord on, õrn ja paitab siidiselt maitsemeeli (see viimane on muidugi täielik klišee, aga ilus ikkagi:) ). Koor mahendab rabarberi haput maitset, vanill lisab veidi salapära. Praeguste üsna ebatavaliselt tuliste ilmadega mõnusalt jahutav magustoit. Enamvähem samasuguse segu võib vabalt panna ka jäätisemasinasse pöörlema, tulemus jääks kindlasti hästi õhuline ja kreemjas. 

Vabandan juba ette, kui teen reklaami, aga on paar kasutuskohta, kus ei saa läbi ilma korraliku kooreta. Üks on seesama magustoit, mille õnnestumise tagab puhas vanakooli vahukoor, nagu seda toodab näiteks Nopri Talumeierei. Samamoodi on koorel ja koorel vahe, kui teha vahukooretorti. Mujal, kus kooremaitse seguneb muude tugevamate maitsetega või teda kuumutatakse, pole see nii oluline.

Niisiis rabarberikreem, mis on seekord ristand possetist ja panna cottast. Seda seepärast, et esimest peaks tegema ilma želatiinita ja teine peaks olema mõnevõrra tahkem. Aga tulemus on võluv.

360 ml vahukoort (Nopri)
1,5 dl suhkrut
2 dl toorest rabarberimahla
2 sl sidrunimahla
0,5 tl vanillsuhkrut või pool vanillikauna
2 - 3 lehte želatiini

Tegemiskäik on ääretult lihtne. Koor kuumutada koos suhkruga (ja vanillikaunaga) peaaegu keemiseni, lisada rabarberi- ning sidrunimahl, vajadusel timmida veel magusust. Kuumutada veel vähemalt 5 minutit (keema mitte lasta), kuni rabarberi toores maitse on kadunud. Maitsestada vanillsuhkruga, kui vanillikauna ei kasuta. Lisada külmas vees leotatud ja kuivaks pigistatud želatiinilehed. Kui on plaanis magustoitu kiiremini süüa, siis tuleks kasutada 3 lehte, kui ta saab seista külmkapis järgmise päevani, võib ka 2-ga piirduda. See kreem on maitsvam, kui ta on pigem pehme kui tahke.