Nõukogude naise õunakook
Veel täpsemalt peaks see pealkiri kõlama "Nõukogude naise õunakook Nõukogude Naisest". Vot nii:).
Ühel vihmasel puhkusepäeval hakkasin igavusest (vihma sadas ja miskit tarka ei saanud õues teha) oma vanu retseptivihikuid lappama. Kange isu oli õunakoogi järele ja ükski käeulatusesse jäänud retsept ei olnud päris see, mida hing sel hetkel ihaldanuks. Nii mõtlesin siis sukelduda oma lapsepõlve varasalve, äkki leian sealt lahenduse:). Ja leidsingi! Nii võluv, nii puhta maitsega ja niiiii lihtne:).
Kui nüüd vaadata seda enda koostatud valikut, siis ajab natuke naermagi, mõistagi prevaleerivad koogiretseptid:). Palju huvitavam on aga valitud teemade ja retseptide ring, sest mu eesmärk oli koguda põnevamaid retsepte ja õpetusi. Kui vahel üritatakse jätta muljet, et nõukogude köök oli hall ja vaimuvaene, kuna suhe läänemaailmaga puudus, siis nende retseptide põhjal ma seda küll väita ei julgeks. Mu toiduorbiiti sattus peamiselt Nõukogude Naisi alates 1960-aastatest, sinna juurde veel hilisemaid Sotsialistlikke Põllumajandusi, vabariigiaegseid Mareteid, Taluperenaisi, sekka ka muid väljaandeid, kalendreid, reklaammaterjale, jne. Meile tänaseks nii tuntud klassika nagu brioššid, šarlotid, osso buccod, jne olid kõik kajastatud, ehk küll tihti lihtsama nimega ja vahel mõne puuduva koostisosaga. Välismaise toidu õigest nimest või tekkeloost ei rääkinud mõistagi keegi, seevastu oli juures põhjalik toidu kirjeldus. Nii võis see kõik tunduda nii loomulik ja algupärane. Ma usun, et nii mõnegi jaoks oli maailma avanedes šokiks pigem see, et seda või teist rooga tuleb pidada hoopis mõne muu maailmanurga klassikaks:).
Paraku puuduvad neil väljalõigetel või ümberkirjutustel viited. Paberi, tekstikuju ja muude selliste näitajate järgi annab retsepti dateerida, aga paraku mitte aasta täpsusega.
Nii võiks see õunakoogi retsept pärineda ajakirjast Nõukogude Naine ja kusagilt 1970-aastate kandist.
Samas lööb see kook oma rikkumata maitsega, eneselgi uskumatult pistsin kolm tükki joonelt pintslisse. Ei mingeid maitsesuhkruid, toorjuuste ega muud säherdust. Puhas või, suhkur ja kaneel. Võib-olla oleme just pidevas katsetamiste tuhinas vindi üle keeranud ja otsides seda kõige-kõigemat, kipume unustama, et väheses peitub suurim väljakutse. Vahel võiks see meenuda:).
100 g võid
1 dl suhkrut
1 muna
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
1,5 dl keefirit
4-5 õuna
2 sl suhkrut
1 tl kaneeli
25 g võid
Vahusta pehme toasoe või suhkruga, lisa muna ja vahusta ühtlaseks. Vala juurde küpsetuspulbri ja soolaga segatud jahu ning keefir. Sega hästi läbi. Kata jahuse lusikaselja abil pehme tainaga 26-cm lahtikäiva vormi põhi ja umbes sentimeeter kõrgemalt ka äär.
Koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks viiludeks. Kata tainapõhi tihedalt õunaviiludega, puista peale suhkur ja kaneel ning lõika mõned võitükid (võid või ka sulatada ja siis üle koogi niristada).
Küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit.
Kook maitseb kõige paremini soojalt.
Ilusat kooliaasta algust!
Kommentaarid
Tegelikult on need hirmus armsad retseptid. Kusjuures see "Vaata kööki" kaustik on kaunis tühi, sest saade jooksis ju üsna viimaseid aastaid, varem aga ei tibanud midagi üles kribada.
Tead, neid saledusenippe ma millegipärast siis välja ei lõiganud, nüüd ei viitsi minna pööningule ka neid allesolevaid ajakirju lappama. Aga see saledus on nagu on, rõõmus inimene peabki paremini välja paistma;).
kas Sa vahustasid või ja suhkru käsitsi või kuidas?
annika
Või ja suhkru vahustasin käsitsi, minu meelest jääb tainas niimoodi parem, köögikombainiga kipub ülevahustamise oht tekkima. Järsku sattus kehv jahu olema või oli lihtsalt halb tähtede seis. Lohutan, et vahel juhtub ja näiteks järgmisel päeval on nagu imeväel kõik jälle nii nagu peab.