Sai, sai ja veelkord sai
Juttu tuleb nimisõnast "sai", mitte tegusõnast "saama". Ja päris pikalt:).
Ise ma söön valget saia suhteliselt vähe, vahel röstsaia või siis, kui seda on tarvis näiteks supi või salati juurde krutoonideks teha. Aga häda ajab kõige vihasemagi härja kaevu ehk siis kolm erinevat saiategu sai ette võetud väga erinevatel, kuid piisavalt mõjuvatel põhjustel - suur uudishimu õllega tehtava saiataina vastu, kodutehtud soolalõhe sai valmis, aga saia netu ja poodi ei viitsinud minna ning lõpuks lihtsalt seepärast, et tomaticani juurde tundus isetehtud sai sobivat kõige enam.
Kõigest järjekorras.
Õllesai
Kui sattusin ükskord lugema retsepti, milles vee või piima asemel pandi pärmitainasse vedelikuna hoopis õlut, jäi see mind täielikult kummitama. Mõistagi tuli see läbi proovida.
Sai kerkis väga hästi, kohe ahjulakke välja:). Võluv tüümainimekk koos minu lemmikute - seesamiseemnetega jättis suurepärase mulje, lisaks püsis sai mitu päeva pehmena. Mõnele ei sobi ehk kergelt hapukas maitse, kuid seda saab parandada väga lihtsalt - sidrun tuleb lihtsalt välja jätta.
Nii et teeks teine kordki.
Retsept pärineb veidike kohandatud kujul ajakirjast Toit & Trend, juuli-august 2011.
5 dl pastöriseerimata õlut (Weissbier)
25 g pärmi
2 sl vahtrasiirupit või mett
1 tl soola
(0,5 sidruni mahl ja riivitud koor)
punt värsket tüümiani
1 dl maisijahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 dl seesamiseemneid
10 dl jahu
5 sl oliiviõli
Soojenda õlut veidi, kuni ta on soe, aga mitte kuum. Lahusta pärm õlles, lisa magusaine, sool, sidrunimahl- ja koor ning peeneks hakitud tüümian. Vala juurde kuivained ja sega tugeva lusikaga tainaks. Lõpuks lisa oliiviõli ning sõtku pehmeks tainaks. Kata kauss toidukile või rätikuga ja jäta sooja kohta kerkima. Umbes tunni aja pärast sõtku kahekordseks kerkinud tainas esimest korda alla, veel poole tunni pärast teist korda.
Jaota tainas kahe võitatud või küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi vahel, silu märjaks tehtud käega pealt ühtlaseks ja lase veelkord vähemalt pool tundi kerkida.
Küpseta 200 kraadi juures umbes 30-35 minutit, kuni saiad on korralikult läbi küpsenud. Võta vormid ahjust, kummuta saiad restile, kata niiske rätikuga ja jäta jahtuma.
Suurte saiade asemel võib teha väikeseid kukleid muffini- vm vormides. Toredaks vahelduseks tavalise saiakääru asemel.
Lihtne sai seesamiseemnetega
Mida teha, kui saia kodus pole? Variant a: poodi minna, variant b: ise saia küpsetama asuda. Kuna kohe mitte ei viitsinud poodi sõita, aga saia oli hädasti tarvis, tuli valida teine variant. Saia viiludeks lõikamiseni kulus mõistagi märksa rohkem aega, kui paar kilti edasi ja paar tagasi, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Retsept pärineb selle aasta septembrikuisest GoodFoodist.
3 dl vett
20 g pärmi
2 tl suhkrut
1 tl soola
500 g jahu
25 g võid
seesamiseemneid
Lahusta pärm käesoojas vees koos suhkru ja soolaga. Lisa jahu ja sega korralikult puulusikaga läbi. Lõpuks pane juurde ka pehme või ning klopi veel.
Tõsta kauss sooja kohta, kata pealt rätiku või toidukilega ja lase tunnike kerkida. Seejärel sõtku uuesti alla ja lase veel umbes pool tundi kerkida. Vala tainas võitatud või küpsetuspaberiga kaetud keeksivormi, silu märja käega pealt ühtlaseks ja puista peale seesamiseemneid (võid ka muid seemneid kasutada). Lase vähemalt pool tundi veel kerkida ja küpseta 200 kraadi juures 30 minutit, kuni sai on korralikult läbi küpsenud.
Tõsta vormist välja restile ja lase niiske rätiku all jahtuda.
Maisisai ja tomatican
Kõik algas tomaticanist, mille kohta leidsin vihje siit. Ja tõesti, nii lihtne see ongi, tomatican on Tšiilist pärit, kuid ka Argentiinas levinud sibula, küüslaugu, tomatite ja maisiga munapuder. Hirmus lihtne, aga tegelikult hullult hea, eksju.
Kuna Cristina retseptis ei olnud maisi, lisasin selle hoopis saiatainale. Mul on jätkuvalt posttraumaatiline seisund toidus leiduva maisi suhtes, isegi kui see on pärit oma peenralt. Ja kes on selles süüdi, Eesti Õhk oma konservmaisist imalate salatitega, mis ei taha isegi hea mitu aastat hiljem meelest minna. Nonii, kui see isiklik probleem kõrvale jätta, siis tuleks tomatican teha ikka koos maisiga ja küpsetada kohev sai sinna juurde. Ainult minusugused topivad maisiterad saia sisse:).
Saiaretseptiks kõlbab suurepäraselt eelmine retsept, ainult taina valmistamise ajal võib sinna lisada ühelt tõlvikult maharoogitud terad (soovi korral võib need enne veidi peenemaks hakkida või purustada).
Tomaticani jaoks aga:
2 sl toiduõli
2 sibulat
4 küüslauguküünt
3 suurt lihatomatit (näiteks "Härjasüda", vms)
6 muna
soola
meelepärast pipra- või tšillipiprasegu
hakitud tilli
Haki sibul ja prae õlis keskmisel kuumusel klaasjaks. Lisa ka hakitud küüslauk ning kooritud ja väikesteks kuubikuteks lõigatud tomatid (tomatiseemned tuleks ka eemaldada). Prae veel mõni minut, kuni tomat on korralikult läbi kuumenenud, aga ei tohi muutuda pudruks. Klopi munad soola ja pipraga lahti, vala tomatisegule ja lase aeg-ajalt massi läbi segades ära hüübida. Vahepeal saad veel maitset korrigeerida.
Puista peale hakitud tilli ja serveeri koos saiaga toekaks hommikueineks, väikeseks vahepalaks või võta vahelduseks piknikule kaasa.
Ise ma söön valget saia suhteliselt vähe, vahel röstsaia või siis, kui seda on tarvis näiteks supi või salati juurde krutoonideks teha. Aga häda ajab kõige vihasemagi härja kaevu ehk siis kolm erinevat saiategu sai ette võetud väga erinevatel, kuid piisavalt mõjuvatel põhjustel - suur uudishimu õllega tehtava saiataina vastu, kodutehtud soolalõhe sai valmis, aga saia netu ja poodi ei viitsinud minna ning lõpuks lihtsalt seepärast, et tomaticani juurde tundus isetehtud sai sobivat kõige enam.
Kõigest järjekorras.
Õllesai
Kui sattusin ükskord lugema retsepti, milles vee või piima asemel pandi pärmitainasse vedelikuna hoopis õlut, jäi see mind täielikult kummitama. Mõistagi tuli see läbi proovida.
Sai kerkis väga hästi, kohe ahjulakke välja:). Võluv tüümainimekk koos minu lemmikute - seesamiseemnetega jättis suurepärase mulje, lisaks püsis sai mitu päeva pehmena. Mõnele ei sobi ehk kergelt hapukas maitse, kuid seda saab parandada väga lihtsalt - sidrun tuleb lihtsalt välja jätta.
Nii et teeks teine kordki.
Retsept pärineb veidike kohandatud kujul ajakirjast Toit & Trend, juuli-august 2011.
25 g pärmi
2 sl vahtrasiirupit või mett
1 tl soola
(0,5 sidruni mahl ja riivitud koor)
punt värsket tüümiani
1 dl maisijahu
1 dl kaerahelbeid
0,5 dl seesamiseemneid
10 dl jahu
5 sl oliiviõli
Soojenda õlut veidi, kuni ta on soe, aga mitte kuum. Lahusta pärm õlles, lisa magusaine, sool, sidrunimahl- ja koor ning peeneks hakitud tüümian. Vala juurde kuivained ja sega tugeva lusikaga tainaks. Lõpuks lisa oliiviõli ning sõtku pehmeks tainaks. Kata kauss toidukile või rätikuga ja jäta sooja kohta kerkima. Umbes tunni aja pärast sõtku kahekordseks kerkinud tainas esimest korda alla, veel poole tunni pärast teist korda.
Jaota tainas kahe võitatud või küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi vahel, silu märjaks tehtud käega pealt ühtlaseks ja lase veelkord vähemalt pool tundi kerkida.
Küpseta 200 kraadi juures umbes 30-35 minutit, kuni saiad on korralikult läbi küpsenud. Võta vormid ahjust, kummuta saiad restile, kata niiske rätikuga ja jäta jahtuma.
Suurte saiade asemel võib teha väikeseid kukleid muffini- vm vormides. Toredaks vahelduseks tavalise saiakääru asemel.
Lihtne sai seesamiseemnetega
Mida teha, kui saia kodus pole? Variant a: poodi minna, variant b: ise saia küpsetama asuda. Kuna kohe mitte ei viitsinud poodi sõita, aga saia oli hädasti tarvis, tuli valida teine variant. Saia viiludeks lõikamiseni kulus mõistagi märksa rohkem aega, kui paar kilti edasi ja paar tagasi, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Retsept pärineb selle aasta septembrikuisest GoodFoodist.3 dl vett
20 g pärmi
2 tl suhkrut
1 tl soola
500 g jahu
25 g võid
seesamiseemneid
Lahusta pärm käesoojas vees koos suhkru ja soolaga. Lisa jahu ja sega korralikult puulusikaga läbi. Lõpuks pane juurde ka pehme või ning klopi veel.
Tõsta kauss sooja kohta, kata pealt rätiku või toidukilega ja lase tunnike kerkida. Seejärel sõtku uuesti alla ja lase veel umbes pool tundi kerkida. Vala tainas võitatud või küpsetuspaberiga kaetud keeksivormi, silu märja käega pealt ühtlaseks ja puista peale seesamiseemneid (võid ka muid seemneid kasutada). Lase vähemalt pool tundi veel kerkida ja küpseta 200 kraadi juures 30 minutit, kuni sai on korralikult läbi küpsenud.
Tõsta vormist välja restile ja lase niiske rätiku all jahtuda.
Maisisai ja tomatican
Kõik algas tomaticanist, mille kohta leidsin vihje siit. Ja tõesti, nii lihtne see ongi, tomatican on Tšiilist pärit, kuid ka Argentiinas levinud sibula, küüslaugu, tomatite ja maisiga munapuder. Hirmus lihtne, aga tegelikult hullult hea, eksju.
Kuna Cristina retseptis ei olnud maisi, lisasin selle hoopis saiatainale. Mul on jätkuvalt posttraumaatiline seisund toidus leiduva maisi suhtes, isegi kui see on pärit oma peenralt. Ja kes on selles süüdi, Eesti Õhk oma konservmaisist imalate salatitega, mis ei taha isegi hea mitu aastat hiljem meelest minna. Nonii, kui see isiklik probleem kõrvale jätta, siis tuleks tomatican teha ikka koos maisiga ja küpsetada kohev sai sinna juurde. Ainult minusugused topivad maisiterad saia sisse:).
Saiaretseptiks kõlbab suurepäraselt eelmine retsept, ainult taina valmistamise ajal võib sinna lisada ühelt tõlvikult maharoogitud terad (soovi korral võib need enne veidi peenemaks hakkida või purustada).
2 sl toiduõli
2 sibulat
4 küüslauguküünt
3 suurt lihatomatit (näiteks "Härjasüda", vms)
6 muna
soola
meelepärast pipra- või tšillipiprasegu
hakitud tilli
Haki sibul ja prae õlis keskmisel kuumusel klaasjaks. Lisa ka hakitud küüslauk ning kooritud ja väikesteks kuubikuteks lõigatud tomatid (tomatiseemned tuleks ka eemaldada). Prae veel mõni minut, kuni tomat on korralikult läbi kuumenenud, aga ei tohi muutuda pudruks. Klopi munad soola ja pipraga lahti, vala tomatisegule ja lase aeg-ajalt massi läbi segades ära hüübida. Vahepeal saad veel maitset korrigeerida.
Puista peale hakitud tilli ja serveeri koos saiaga toekaks hommikueineks, väikeseks vahepalaks või võta vahelduseks piknikule kaasa.
Kommentaarid