Porgandist ja maffiast
Ehk siis Porgandimaffiast.
Inimene hääletab tavaliselt jalgadega ehk siis tahab, et tema antud hääl muudaks ikkagi maailma. Demokraatliku riigikorra puhul jääb see tihtipeale vaid valija unistuseks, sest kui igaüks hakkaks tõepoolest maailma muutma, tuleks sellest pigem üks tohuvabohu. Hea, kui natukenegi muutub.
Reaalselt saab midagi muuta aga Porgandimaffia abil. Ja-jaa, kui ma kuulsin esimest korda sellisest liikumisest, ajas see nimetus kangesti itsitama, mis siis, et tegemist õilsa ettevõtmisega. Kui mitte itsitama, siis vähemasti märkama sunnib Porgandimaffia (inglise keeles CarrotMob) küll ja täiesti tõsiselt. Asja mõte on kutsuda tarbijaid toetama oma ostude kaudu, vms moel vastavat kampaaniat korraldavat ettevõtet, et see suunaks ekstraraha oma ettevõttes keskkonnahoidlike ja sotsiaalse iseloomuga parenduste läbiviimiseks. Keeruline jutt, kuid Eestis leiab esimene Porgandimaffia üritus aset juba sel reedel, 16. märtsil, Tallinnas Tornimäe Mamos kell 13-19, kus suunatakse 80% sel päeval saadud tulust söögikoha keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Nimelt on neil idee lisada lao ja koridoride pidevalt huugavatele valgustitele liikumisandurid, et säästa elektrit. Võib ju tekkida küsimus, et see on ettevõtte enda asi, kuid liikumise mõte on juhtida tähelepanu sellistele asjadele ka tunduvalt üldisemas võtmes. Nii et mulle meeldivad mõistlikud ideed!
Kohaliku Porgandimaffia tegemistel on kõige lihtsam hoida silma peal Facebookis.
Ja kuidas sa ikka Porgandimaffiast räägid, kui porganditest juttu pole:). Kohe parandan selle vea.
Porgand kuulub lapsest saati mu lemmikköögiviljade hulka, alguse sai see titeea porgandimahlast, seejärel ühepajatoidud ja porgandipirukad, hiljem varasügisesed erinevad hoidised, porgandikoogid, jne, jne. Porgand on üks tänuväärne materjal nii soolastes kui magusates roogades. Jõujuurikas ja parim ravimköögivili, nagu Aive Luigela teda nimetab.
Korraliku seaprae juurde olen päris tihti pakkunud ka võis mooritud porgandeid. Lisades erinevaid ürte ja andes lisanüanssi suhkrute või siirupitega, on tulemuseks saadav maitsekombinatsioon suurepärane ja isegi need, kes porgandi vastu ei evi nii tuliseid tundeid, söövad rahulolevalt.
Seekord kasutasin siis eelmise lemmiku, vahtrasiirupi asemel kodumaist leiutist ehk kuusevõrsesiirupit. Ideaalne oleks muidugi kasutada endavalmistatut, kuid hetkel olin sunnitud hakkama saama taluturult leitud Tartumaal Mäksa vallas valmistatud kraamiga.
Retsepti on siin raske anda, tuleks võtta paras ports porgandeid , tükk võid (umbes 50 g 1 kilo porgandite kohat on okei) ja paar-kolm supilusikatäit kuusevõrsesiirupit, veel soola, natuke tüümiani või rosmariini, uhmerdatud koriandriseemneid. Soovi korral võib serveerimisel peale puistata ka röstitud seesamiseemneid. Sel korral tegin ilma ürtideta, ainult või ja kuusevõrsesiirupiga ning sai ka hää.
Valmistuskäik on veel lihtsam. Porgandid tuleb tükeldada sobivateks juppideks, kangideks, liistudeks, või mis-iganes kujuliseks. Sulata või potipõhjas, lisa porgandid ja alusta keskmisel tulel praadimist, aeg-ajalt porgandeid võis pöörates. Kui juurikad hakkavad pehmenema, lisa sool, siirup ja kuivatatud ürdid (värskeid kasutades lisa need hiljem). Hauta edasi madalamal tulel aeg-ajalt segades, et keedus põhja ei kõrbeks. Kui häda käes, võid lisada tilga vett, aga parem oleks ilma. Ja nüüd ei olegi muud, kui oodata, kuni porgandid on sobivas valmidusastmes ja serveeri kas lisandina prae juurde, aga mõnus on neid ka niisama süüa. Või mõjul on roog saanud kauni oranži pale ja see on tervisele ainult hea.
Inimene hääletab tavaliselt jalgadega ehk siis tahab, et tema antud hääl muudaks ikkagi maailma. Demokraatliku riigikorra puhul jääb see tihtipeale vaid valija unistuseks, sest kui igaüks hakkaks tõepoolest maailma muutma, tuleks sellest pigem üks tohuvabohu. Hea, kui natukenegi muutub.
Reaalselt saab midagi muuta aga Porgandimaffia abil. Ja-jaa, kui ma kuulsin esimest korda sellisest liikumisest, ajas see nimetus kangesti itsitama, mis siis, et tegemist õilsa ettevõtmisega. Kui mitte itsitama, siis vähemasti märkama sunnib Porgandimaffia (inglise keeles CarrotMob) küll ja täiesti tõsiselt. Asja mõte on kutsuda tarbijaid toetama oma ostude kaudu, vms moel vastavat kampaaniat korraldavat ettevõtet, et see suunaks ekstraraha oma ettevõttes keskkonnahoidlike ja sotsiaalse iseloomuga parenduste läbiviimiseks. Keeruline jutt, kuid Eestis leiab esimene Porgandimaffia üritus aset juba sel reedel, 16. märtsil, Tallinnas Tornimäe Mamos kell 13-19, kus suunatakse 80% sel päeval saadud tulust söögikoha keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Nimelt on neil idee lisada lao ja koridoride pidevalt huugavatele valgustitele liikumisandurid, et säästa elektrit. Võib ju tekkida küsimus, et see on ettevõtte enda asi, kuid liikumise mõte on juhtida tähelepanu sellistele asjadele ka tunduvalt üldisemas võtmes. Nii et mulle meeldivad mõistlikud ideed!
Kohaliku Porgandimaffia tegemistel on kõige lihtsam hoida silma peal Facebookis.
Ja kuidas sa ikka Porgandimaffiast räägid, kui porganditest juttu pole:). Kohe parandan selle vea.
Porgand kuulub lapsest saati mu lemmikköögiviljade hulka, alguse sai see titeea porgandimahlast, seejärel ühepajatoidud ja porgandipirukad, hiljem varasügisesed erinevad hoidised, porgandikoogid, jne, jne. Porgand on üks tänuväärne materjal nii soolastes kui magusates roogades. Jõujuurikas ja parim ravimköögivili, nagu Aive Luigela teda nimetab.
Korraliku seaprae juurde olen päris tihti pakkunud ka võis mooritud porgandeid. Lisades erinevaid ürte ja andes lisanüanssi suhkrute või siirupitega, on tulemuseks saadav maitsekombinatsioon suurepärane ja isegi need, kes porgandi vastu ei evi nii tuliseid tundeid, söövad rahulolevalt.
Seekord kasutasin siis eelmise lemmiku, vahtrasiirupi asemel kodumaist leiutist ehk kuusevõrsesiirupit. Ideaalne oleks muidugi kasutada endavalmistatut, kuid hetkel olin sunnitud hakkama saama taluturult leitud Tartumaal Mäksa vallas valmistatud kraamiga.
Retsepti on siin raske anda, tuleks võtta paras ports porgandeid , tükk võid (umbes 50 g 1 kilo porgandite kohat on okei) ja paar-kolm supilusikatäit kuusevõrsesiirupit, veel soola, natuke tüümiani või rosmariini, uhmerdatud koriandriseemneid. Soovi korral võib serveerimisel peale puistata ka röstitud seesamiseemneid. Sel korral tegin ilma ürtideta, ainult või ja kuusevõrsesiirupiga ning sai ka hää.
Valmistuskäik on veel lihtsam. Porgandid tuleb tükeldada sobivateks juppideks, kangideks, liistudeks, või mis-iganes kujuliseks. Sulata või potipõhjas, lisa porgandid ja alusta keskmisel tulel praadimist, aeg-ajalt porgandeid võis pöörates. Kui juurikad hakkavad pehmenema, lisa sool, siirup ja kuivatatud ürdid (värskeid kasutades lisa need hiljem). Hauta edasi madalamal tulel aeg-ajalt segades, et keedus põhja ei kõrbeks. Kui häda käes, võid lisada tilga vett, aga parem oleks ilma. Ja nüüd ei olegi muud, kui oodata, kuni porgandid on sobivas valmidusastmes ja serveeri kas lisandina prae juurde, aga mõnus on neid ka niisama süüa. Või mõjul on roog saanud kauni oranži pale ja see on tervisele ainult hea.
Kommentaarid