Räimesardiinid


Järjekordne vastane hakkab alistuma ehk ma söön räimi! Teatan uhkusega, et ise olen teinud ja ise ka söönud juba mitu korda, viimast suisa vabatahtlikult. Räime-kartulikoogid või pallid (oleneb kujust) panid märgi maha ning siis toimuski läbimurre:).

Komistasin vanu "Taluperenaisi" lapates 1936. aasta mainumbris räimeeri peale, kus tuntud kodumajanduse instruktor, taimetoidu propageerija ja "Taluperenaise" paljude toidualaste artiklite autor Marta Põld-Riives kutsub üles räimele rohkem tähelepanu pöörama. Ta võrdleb räime oma toiteväärtuselt "hästi joodetud vasika lihaga", lisaks julgustab seda kala enam kasutama nii igapäevasel kui pidulikul laual.


Eriti intrigeerivana tundusid mulle tema retseptivalikust räimesardiinid. Petukaup või nii:).  Sel kevadtalvel on aeg-ajalt hästi suuri räimi müügil olnud, mis selliseks toiduks justkui loodud. Kuna päris sardiinidega on siinkandis kehvasti, siis tulebki leidlik olla;).
Täpset retsepti siin pole, kõike tuleb panna maitse ja tunde järgi. Niipalju vaid, et umbes 500 g puhastatud räimede kohta tuleks võtta 2-3 loorberilehte ja 1 tl vürtsi. Kõik muud asjad käivad seitsmenda meele järgi;).

räimi
soola
suhkrut
loorberilehti
vürtsi
hakitud rohelist tilli
võid

Eemalda räimedel pea, sisikond ja selgroog. Lao kalad kokkupanduna tihedalt üksteise vastu ahjuvormi, selg ülalpool. Riputa peale soola ja suhkrut ning uhmerdatud vürtsiterad. Puista üle rohke hakitud tilliga, ära unusta ka loorberilehti juurde panemast. Lõpuks vala üle sulatatud võiga, kuid nii, et või ei ulatuks päris üle kalade.
Soovi korral kata vorm kaane või fooliumiga ja küpseta 200 kraadi juures 15-20 minutit.
Retsepti järgi tulnuks selliselt valmistatud räimi serveerida jahtunult, meie aga eelistasime äsja ahjust võetuna koos kuusevõrsesiirupis mooritud porganditega. Väga mõnus ja kerge toit.

Kommentaarid

Piret ütles …
Ohh, nüüd hakkas küll suu vett jooksma, neelatan siin arvuti ees ja pean plaani kalale minna:)
ilse ütles …
Päris naljakas:) Mul on hetkel ahjus Sardiinitaolised räimed:P Retsept Linda Petti ja Ervin Pihu raamatust "Meie kalad meie laual" . Retsept on natuke teine aga ikka on naljakas, et kohe kambakesi oleme hakanud räimedest sardiine voolima:) Aga räim on üks mu lemmik.
Ülle ütles …
Ilse, see on küll lahe kokkusattumine! Tundub, et kollektiivne alateadvus töötab jätkuvalt täiega:).
Piret, head kalaõnne siis;).
Juc ütles …
No lihtsalt imeilus! Vaat selle räimeroa teen mina suvel järgi! Peab juba hakkama vist kirja panema, mis kõik plaanis on! :)
Mari-Liis ütles …
Oo,mis mõnus räimeroog, Ülle! Ja fotod on ka lihtsalt super. Kui ma teeks räimest sardiine, siis läheks mõtted või ja tilli asemel hoopis oliiviõli ja peterselli radadele, aga küllap proua Marta juba teadis, mis hea on!
Ülle ütles …
Juc, aitäh! See suvine nimekiri on sul juba täitsa pikk:).
Mari-Liis, sulle samuti tänud! Sa panid mind kohe mõtlema. Lastes silme eest läbi tollased retseptiraamatud, siis võta või jäta, õli ja iseäranis oliiviõli kuumutamiseks ei kasutatud, üksnes külmades kastmetes ja muudes külmades toitudes. Isegi pontšikuid keedeti kookosrasvas. Kallist kraami ei võinud ju niisama raisata:).
Andres ütles …
Mulle meeldib kui inimestele meeldib kodumaine kala.

Aga ma soovitaks tarbida ikka normaalse suurusega räimesid.
Kala on selline "loom", kes kasvab kogu elu. Seega mida pikem ta on seda rohkem talvesid seljataga.
Mida pikem, seda suurem oht ka erinevaid raskeid metalle enda lihas ja luudes omada.

Samuti olen täitsa kindel, et suurete räimede puhul pigem tegu räim's-idega(lätlastega)
Ülle ütles …
Andres, eks see kalad ja nendesse ladestunud mürgid ole avamere puhul ikka teemaks, aga kui neid harva süüa, siis ei ole see hullem kui tihedalt tarbida kiiresti ülespumbatud kasvandusekala.
Aga mine sa seda lätlastevärki tea;).
dr Baarmän ütles …
Suuremate räimede puhul on tavaliselt tegu alamõõduliste heeringatega.
Kaubandusvõrk pakub neid nime all "rootsi räim".

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Kartulitoidud kui ehe köögiteadus