Õuna-mandlimuffinid ehk muffinite kiirabi

Vahelduseks taas midagi lihtsat, ehk liigagi lihtsat:). Olen siin varemgi kirjutanud sellistest 1-2-3 asjadest*,  mille valmistamiseks tuleks võtta kas pakk valmistainast, pakk mingit pulbrit, pakk veel seda või pakk ka toda. Eeldusel, et need pakid vaatavad kapiriiulitelt vastu. Ütlen ausalt, et neid pulbripakke mul üldjuhul kodus pole, pakk pärmi-lehttainast leidub sügavkülmas aga alati.

Pulbrite osas võib Vilma kaubamärgi all olevaid usaldada küll. Tartu Mill tahab Vilmale küll järgi jõuda, kuid ühel päeval poes võrdsete toodete pakenditelt sisukorda lugedes eelistaksin iga kell Vilma omi. Kujutate ehk isegi ette, miks ja see ei ole enam kinnimakstud reklaam.

Niisiis, kuidas võiks käituda, kui tuleb selline muffiniisu, et silme eest hakkab virvendama, aga ainsatki muna pole külmkapis, tühjadest suhkru- ja jahukottidest rääkimata. Saab ka teisiti, eeldusel muidugi, et kapis on pakk muffinipulbrit või õnnestub vudida poodi, soovitavalt enne sulgemiskellaaega:). Pärast ei pruugi enam tolku olla.

1 pk Vilma muffinipulbrit
2 õuna
2 dl piima
1 dl toiduõli
50 g mandlilaaste

Riivi õunad ja sega muffinipulbri, piima ja toiduõliga ühtlaseks tainaks. Täida muffinivormid tainaga, puista paksult mandlilaastudega üle ning küpseta 200 kraadi juures 30 minutit.
Sellest kogusest saad 12 kobedat muffinit.

* samal teemal veel tordikiirabi, magustoidukiirabi ja struudlikiirabi.

Vilma tooteid jagas katsetamiseks kommifirma Kalev.