Maitseelamuse koja võidukad meetrid
Teeme laupäeval midagi! Eee, unustasin Breti juustud tellida! Kanepitempi teeme ikka, mul kodus on kanepiseemneid. Mida me siis tegema hakkame - pole õrna aimugi, vaatame! Vutisüdameid on täiesti vabalt võimalik osta! Haugimari on ikka võrratu!
Niisugused mõtted või ütlused vihjavad laupäeva pärastlõunale, kui Tartu Kaubamaja 1. korruse pikas koridoris ja sealt edasi õues asusid 20 eriilmelist võistkonda võitlema Eesti pikima võileiva valmistamise nimel, 2010. a rekord vajas ülelöömist. Esiteks, vähemalt 200 meetrit pidi täis saama. Teiseks, žürii pidi maitseelamuste seast välja sõeluma kulla, hõbeda ja pronksi. Kolmandaks, sai toetada Toidupanka. Neljandaks, valmis võileivast oli võimalus osa saada kõigil huvilistel linnakodanikel.
Rekord tuligi ära - 203 meetrit! Võit tuli ka ära! Maitseelamuse koja 2 x 5 meetrit saia katsid nobedad näpukesed lisaks koja enda rahvale ka nende sõpradelt ehk siis reklaamisime laiemalt kogu Peipsimaad. Rakendatud olid nii täiskasvanud kui lapstööjõud:) Milline sünergia!
Kell 2 pärastlõunal algas see kõik pihta. Iga võistkond sai valida saia peale endale sobivad katteained. Kui nimekirjas meelepäraseid polnud, võis need kaasa võtta, kasuta ainult fantaasiat. Kuigi, mingi kontseptsioon pidi ikka olema, vähemalt mõni päev enne võitlust koostisosade lehte täites:).
Meie võileib koosnes kahest osast: 5 meetrit puhast Peipsimaa ilu ja võlu ning teine 5 meetrit leebemat supermarketimaitset nõrganärvilisematele, kuigi ka sellel poolel ei puudunud natuke teistsugust tatši.
Supermarketivõileival ei peatu pikemalt kui et kasutasime mahlast ahjukana, millele läksid seltsi cheddari juustu rullid, jääsalat, päikesekuivatatud ja värsked tomatid, marineeritud ja värsked kurk, konservananass ning karrikaste. Lisaks siis röstitud kanepiseemneid, naadilehti ja õrnlillakat Peipsi sibulat. Kui nüüd võrrelda ühe ja teise lauapoole värve, siis supermarketivõileib oli märksa kirevam ja värviküllasem. Kuid sellest moraal: kõik ei ole kuld, mis hiilgab:). Sest ... teine 5 meetrit oli puhas maitseelamus, mis siis, et üsna pastelsetes toonides:).
Mis siis Peipsimaale iseloomulikku kokku sätiti? Need 5 meetrit jagunesid mitmeks osaks, millele sekundeerisid väikesed lahtiselt asetatud ampsukesed. Oli esindatud Järveotsa vutilihakonserv ja praetud vutisüdamed, siis soolatud haugimari ja viimase aja uusi hitte - kanepitemp koos kodutehtud rukkileivaga. Garneeringuks munasalatit, päikesekuivatatud tomateid, nii toorest kui praetud Peipsi sibulat, röstitud kanepiseemneid, tillioksi ja naadilehti ning võib-olla veel midagi, mis hetkel isegi ei meenu.
Vahemärkusena, et võileiba oli kõigil väga vahva meisterdada, sest pealtvaatajad võisid meie ümber saalida ja tegemist uurida. Mõistagi vaadati välja ka oma lemmikud, millest pärast mõned ampsud haarata:).
Ettenähtud 2 tundi oli isegi liiga pikk aeg, sest enamus osalejaid sai oma meetrid enne õiget aega valmis. See aga tähendas, et peagi hakkas žürii ringi käima ja manti riisuma. Ega see kerge kindlasti olnud, sest kõik osalejad pingutasid ikka hoolega. Meie ei tahtnud pakkuda neile ainult ühte ampsu, vaid ikka kolme erinevat. Punnisid vastu küll, aga ära sõid:). Ja teatasid, et vähemalt senimaani on see kõige parem olnud, plusspunktid ka väljapaneku eest. See andis otse loomulikult lootust:D
Edasi ei ole enam palju rääkida, pärast žürii maitsmisringi läks läbuks ehk lauad said umbes 10 minutiga tühjaks mis tühjaks. Tõime välja ka kõik ülejäägid, aga ei midagi. Seejärel päeva juhi Liina Randpere teadustus, et nüüd kuulutatakse välja võitjad ja nii see läkski. Kui kolmas ja teine koht välja hõigati ja meie nime kuulda polnud, siis ei jäänud ju muud valikut...
... kui tulla võitjaks, eksju:D
Vaata ka Reporteri VIDEOT ja XPRS Deli mahukat fotoalbumit FB-s!
Ürituse korraldasid XPRS Deli ja Tartu Kaubamaja.
Niisugused mõtted või ütlused vihjavad laupäeva pärastlõunale, kui Tartu Kaubamaja 1. korruse pikas koridoris ja sealt edasi õues asusid 20 eriilmelist võistkonda võitlema Eesti pikima võileiva valmistamise nimel, 2010. a rekord vajas ülelöömist. Esiteks, vähemalt 200 meetrit pidi täis saama. Teiseks, žürii pidi maitseelamuste seast välja sõeluma kulla, hõbeda ja pronksi. Kolmandaks, sai toetada Toidupanka. Neljandaks, valmis võileivast oli võimalus osa saada kõigil huvilistel linnakodanikel.
Rekord tuligi ära - 203 meetrit! Võit tuli ka ära! Maitseelamuse koja 2 x 5 meetrit saia katsid nobedad näpukesed lisaks koja enda rahvale ka nende sõpradelt ehk siis reklaamisime laiemalt kogu Peipsimaad. Rakendatud olid nii täiskasvanud kui lapstööjõud:) Milline sünergia!
Kell 2 pärastlõunal algas see kõik pihta. Iga võistkond sai valida saia peale endale sobivad katteained. Kui nimekirjas meelepäraseid polnud, võis need kaasa võtta, kasuta ainult fantaasiat. Kuigi, mingi kontseptsioon pidi ikka olema, vähemalt mõni päev enne võitlust koostisosade lehte täites:).
Meie võileib koosnes kahest osast: 5 meetrit puhast Peipsimaa ilu ja võlu ning teine 5 meetrit leebemat supermarketimaitset nõrganärvilisematele, kuigi ka sellel poolel ei puudunud natuke teistsugust tatši.
Peipsimaa:) |
Supermarketivõileival ei peatu pikemalt kui et kasutasime mahlast ahjukana, millele läksid seltsi cheddari juustu rullid, jääsalat, päikesekuivatatud ja värsked tomatid, marineeritud ja värsked kurk, konservananass ning karrikaste. Lisaks siis röstitud kanepiseemneid, naadilehti ja õrnlillakat Peipsi sibulat. Kui nüüd võrrelda ühe ja teise lauapoole värve, siis supermarketivõileib oli märksa kirevam ja värviküllasem. Kuid sellest moraal: kõik ei ole kuld, mis hiilgab:). Sest ... teine 5 meetrit oli puhas maitseelamus, mis siis, et üsna pastelsetes toonides:).
Supermarketivõileib:) |
Mis siis Peipsimaale iseloomulikku kokku sätiti? Need 5 meetrit jagunesid mitmeks osaks, millele sekundeerisid väikesed lahtiselt asetatud ampsukesed. Oli esindatud Järveotsa vutilihakonserv ja praetud vutisüdamed, siis soolatud haugimari ja viimase aja uusi hitte - kanepitemp koos kodutehtud rukkileivaga. Garneeringuks munasalatit, päikesekuivatatud tomateid, nii toorest kui praetud Peipsi sibulat, röstitud kanepiseemneid, tillioksi ja naadilehti ning võib-olla veel midagi, mis hetkel isegi ei meenu.
Vahemärkusena, et võileiba oli kõigil väga vahva meisterdada, sest pealtvaatajad võisid meie ümber saalida ja tegemist uurida. Mõistagi vaadati välja ka oma lemmikud, millest pärast mõned ampsud haarata:).
Soolatud haugimari karge Peipsi sibula ja musta pipraga |
Ettenähtud 2 tundi oli isegi liiga pikk aeg, sest enamus osalejaid sai oma meetrid enne õiget aega valmis. See aga tähendas, et peagi hakkas žürii ringi käima ja manti riisuma. Ega see kerge kindlasti olnud, sest kõik osalejad pingutasid ikka hoolega. Meie ei tahtnud pakkuda neile ainult ühte ampsu, vaid ikka kolme erinevat. Punnisid vastu küll, aga ära sõid:). Ja teatasid, et vähemalt senimaani on see kõige parem olnud, plusspunktid ka väljapaneku eest. See andis otse loomulikult lootust:D
Auväärt žürii: Mari-Liis Aasmäe, Aivar Rehemaa ja Joel Ostrat. |
Peipsimaa maitsete esitlus žüriile. |
Edasi ei ole enam palju rääkida, pärast žürii maitsmisringi läks läbuks ehk lauad said umbes 10 minutiga tühjaks mis tühjaks. Tõime välja ka kõik ülejäägid, aga ei midagi. Seejärel päeva juhi Liina Randpere teadustus, et nüüd kuulutatakse välja võitjad ja nii see läkski. Kui kolmas ja teine koht välja hõigati ja meie nime kuulda polnud, siis ei jäänud ju muud valikut...
... kui tulla võitjaks, eksju:D
Peipsimaad promosid Marja Korpimägi, Kaja Allilender, Jaanika Anton, mina, Aksel Kivi koos tütrega, Ann Ideon ja Tauno Laasik. Pilti tegi meie assistent Heidi-Maarja Melts koos oma tütrega. |
Vaata ka Reporteri VIDEOT ja XPRS Deli mahukat fotoalbumit FB-s!
Ürituse korraldasid XPRS Deli ja Tartu Kaubamaja.
Kommentaarid
Kõike saab osta:). Vutilihakonserv on Lõunakeskuse Taluturul täitsa olemas, nii et kui järgmine kord Eestisse tuled, vaata sealne vutikülmkapp üle:).