Kukeseenepirukas


Kukeseeni on sel aastal saanud maitsta küllap igaüks, kes vähegi "seeneline" on - kas siis ise metsast korjates või lihtsamat vastupanuteed minnes ja teisi ekspluateerides(kas raha või aitäh eest, see oleneb:) ). Pille Endeni ja Lia Virkuse "Seeneraamat" on suurepärane õpetusraamat nii sellest, mida korvitäie seentega kodus peale hakata, kui sellest, kuidas see korvitäis võimalikul mõnusal viisil nahka pista. Nende juhatus kupatatud seente säilitamiseks, kus traditsioonilise soolamise asemel kasutati vähese soolaga soolvett, oli mulle eriti meele ja maitse järele.
Seniks tuleb aga teha sellest raamatust lahtist kukeseenepirukat, mis on lihtne ja laseb seetõttu domineerida puhtal kukeseenemaitsel. See pirukas kuulub meie majas nende verstapostide hulka, mis tuleb aasta kestel kohustuslikus korras ja kindla peale läbida:).

Tainas:
1 dl kartulipudrupulbrit (Maggil on väikesed pakid, mis ongi täpselt nõutud kogus)
3 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
100 g võid
1 dl leiget vett

Täidis:
1,5 l kukeseeni
1 sibul
3 sl võid
soola ja valget pipart

3 muna
2 dl kohvikoort
1 dl piima
soola ja valget pipart

2 dl riivitud juustu

Taina jaoks segada omavahel kõigepealt kuivained, lisada seejärel sulatatud ja mahajahtunud või ning vesi. Segada ühtlaseks tainaks ja asetada toidukilesse mässitult 1 tunniks külmkappi.
Seejärel hakkida seened ja kuumutada kuival pannil, kuni vedelik on aurustunud. Lisada või ja hakitud sibul ning hautada, kuni sibul on pehme. Maitsestada soola ja pipraga, jahutada maha.
Külm tainas suruda 26-cm vormi põhja ja äärtele, toestada vormi ääred fooliumiribadega (on ikka geniaalselt lihtne, hernestega on märksa tüütum), torgata põhjale kahvliga mõned augud ja küpsetada 200 kraadi juures 10 minutit.
Kloppida lahti munad, lisada koor ja piim, maitsestada taas soola ja pipraga ning segada ühtlaseks. Soola lisamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna pealepandav juust on ju ka soolane, samuti põhi ja seenetäidis.Segada kooresegu ja seened kokku, valada eelküpsetatud põhjale, puistata peale riivitud juust ning küpsetada 200 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni täidis on kenasti hüübinud.
Kusjuures viimasel korral, kui ka pilti tegin, unustasin juustu peale panemata. Ausalt öelda avastasin selle siis, kui seda lugu kirjutama asusin. Nii et pirukat võib teha vabalt ka juustuta, külalised ei jaganud juustu puudumist niikuinii:).

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes