Apelsini-vaarikasorbett

-
Ühel päeval mõtlesin, et teen taas maasikasorbetti. Välja tuli hoopis apelsini-vaarikasorbett. Ei, tegemist ei ole silmamoondamisega, ikka ahnitsemine, ikka ahnitsemine on selle taga. Asja seletab ehk see, et ma olen roti aastal sündinud, pealegi suvel. See on aeg, kus rott valmistub talveks ja kogub varusid. Ja ega mina targemgi ole, mul on kalduvus varusid soetada, neid kümne küünega ärakonsumeerimise eest hoida ning lõpuks kogu moon pidulikult kanadele või prügikasti saata. Mõnikord õnnestub muidugi mõnel julgel midagi päästa ka:).
Seekord kalkuleerides, kas maasikad või apelsin, jäi peale apelsin. Muuseas, kodus mitu päeva seisnud apelsinid olid muutunud hästi magusaks, meenus kunagine apelsinikasvanduses käimine Floridas, mahla maitse oli peaaegu et sama.
Teine lugu oli vaarikatega. Avastasin suure häbitundega, et sügavkülma nurgas oli veel karp eelmise aasta marjadega. No oleks võinud sorbetti teha ka värskete marjadega, aga tegin südame kõvaks ja viskasin hoopis külmunud vaarikad sauseguri teradesse. Tegelikult oli see täiesti mõistlik tegevus, ei pidanud mahlasegu enam pärast külmkappi "jahtuma" panema.
Tulemus sai aga praeguse troopika jaoks just see õige - maitses oli tunda apelsini lõunamaisust, vaarikate hapusust ja piparmündi jahutavat efekti. Arvestades seda, mis õues tomub, ei jätkunud seda efekti muidugi kauaks, mis tähendas mõistagi uusi käike külmkapi juurde ...

4 dl apelsinimahla (koos viljalihaga)
2 dl vaarikaid
1 dl suhkrut
8-10 pipamündilehte
2 sl Cointreau likööri
2 munavalget

vaarikaid ja vahtrasiirupit

Umbes 3 apelsinist pressida mahl, 4 dl hoida sorbeti jaoks, ülejäänu võib lihtsalt ära juua. Vaarikad lasta koos suhkru ja piparmündilehtedega sauseguriga või blenderis ühtlaseks püreeks, tublim inimene võib sealt ka vaarikaseemned välja sõeluda. Munavalged vahustada üsna tugevaks vahuks ning segada kokku mahlade ja likööriga. Valmistada jäätisemasinaga sorbett, panna sügavkülma veel mõneks tunniks tahkuma.
Samal ajal valmistada vaarikakaste. Vaarikad lasta sauseguriga või blenderis sodiks, sõeluda seemned välja (nüüd kohe kindlasti) ning segada hulka maitse järgi vahtrasiirupit (2 dl püree kohta nii 1 sl või veidi rohkem).
Ja ega muud keerulist olegi, kui et tõsta kastet sorbetile peale ja lasta külmal värskendaval mahlajääl kurgust alla minna;).

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI