Lambamaksapasteet

Ilmateade ei valeta, lörtsisadu ongi Tartus kohal, tihe, märg ja tugeva tuulega. Paras aeg pasteedisaia teha ning istuda kodus. Külmaks pidavat ka minema ja seega tulebki panustada vähe toitvamale söögipoolisele.

Viimane kord, kui mul oli kavas seamaksaga katseid teha, hakkas turul silma ilus värske lambamaks. Olgem ausad, minu ja lambamaksa kohtumine sellisel kujul leidis aset täiesti esmakordselt. Tuletades meelde jumalikku suvist Põhjaka lambamaksapasteeti, hakkas lambike kohe peas põlema, mis ma valetan - lausa leegitsema. Tulemus oli igatahes eufooriat väärt.

500 g lambamaksa
(1 sl võid)
2 sibulat
3-4 küüslauguküünt
100 g pekist suitsupeekonit
2 pastinaaki
1 tl suhkrut
0,5 dl brändit või konjakit
soola, pipart
100 g võid

Sibul, küüslauk ja peekon hakkida ning praadida pannil, kuni pekist hakkab rasva välja tulema. Algul, kui liha enda rasva veel pole, võib panna alla veidi võid. Nüüd lisada puhastatud ja kuubikuteks tükeldatud maks. Praadida edasi, kuni kogu kraam on kergelt pruunistunud. Segada juurde suhkur ja valada üle kange alkoholiga ning süüdata see kõiki ohutusreegleid järgides põlema. Kui leegid on vaibunud, lisada väikesteks tükkideks lõigatud pastinaak, katta pann kaanega ning hautada hästi tasasel tulel, kuni maks ja kõik muu on pehmed. Vajadusel lisada vahepeal veidi vett või valget veini, et pannitäis põhja ei hakkaks.
Kui tundub, et enam ei jaksa panni passida, tõsta see jahtuma. Leige maksasegu ja toasoe kuubikuteks lõigatud või panna köögikombaini ning lasta sodiks. Vahepeal mekkida, kuidas maitsetega on. Kuna peekon on enamasti kaunis soolane, tuleb olla ettevaatlik soola lisamisega. Kui kõik tundub tasakaalus olevat, lasta masinal veel urrata, kuni mass on õhuline ja soovikohase konsistentsiga.
Nüüd tuleb aga veel kannatada. Nimelt ei maitse äsja valminud pasteet üldse mitte nii hästi, kui kasvõi mõni tundki külmkapis tahenenud leivapealis. Ja siis sööks küll mõnuga, saia ja marineeritud kurkidega ...