Siidine kõrvitsakook

Kõrvits on tõeline nõiarohi - kui ta ükskord sind enda ümber mähib, ei saa neist köidikuist enam niisama lahti. Mitte ühelgi varasemal aastal pole ma niimoodi kõrvitsa lummusesse langenud kui sel hooajal. Kõrvits soolases toidus, kõrvits koogis, üha uuesti ja uuesti. Ma lihtsalt armastan kõrvitsat!

Sattusin ühel päeval väljas lõunatades sööma kõrvitsa-mascarponekooki, nii mahe ja siidine tundus ta maitsemeeli paitades olevat. Hea mitu päeva selle koogi lummuses olnud, otsustasin ette võtta oma versiooni ehk ühendada siis kõrvitsa ja rammusa toorjuustu. Jälle üks kuldne päikesekiir sügisesse päeva, isadepäeva, paistes küllap ka üles pilvepiirile.

100 g võid
0,5 dl suhkrut
1 muna
2 dl jahu
50 g kõrvitsaseemneid
0,5 tl küpsetuspulbrit

2 dl kõrvitsapüreed
250 g (1 karp) mascarponet
1,5 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
3 muna
2 sl brändit

Põhja jaoks vahustada pehme või suhkruga õhuliseks, lisada muna ja vahustada ühtlaseks. Lisada jahu, peenemaks hakitud kõrvitsaseemned ja küpsetuspulber. Segada ühtlaseks ning suruda 24-cm lahtikäiva koogivormi põhjale ja külgedele (vormi võib enne vooderdada küpsetuspaberiga).
Täidise jaoks  vahustada toasoe toorjuust suhkrutega, lisada ükshaaval munad, seejärel kõrvitsapüree ja alkohol. Kreem jääb üsna vedel, kuid ei tasu heituda, küpsemise käigus kalgendub ta väga mõnusaks. Valada täidis põhjale ja küpsetada algul 180 kraadi juures 15 minutit, seejärel 150 kraadi juures, kuni sisu on tardunud. Aega võib see võtta vähemalt 45 minutit, vajadusel katta fooliumiga, et pealt liialt ei pruunistuks. Kui muidu tuleb suisa käsu korras koogid pealt pruuniks saada, siis siin on kõige parem, kui ta jääb vaid õrnalt tumekollase varjundiga.
Kui sisu on küps, lasta jahtuda avatud uksega ahjus ja hoida üleöö (võib ka hommikust õhtuni:) ) jahedamas, et maitsed jõuaks ühtlustada. Parimana maitseb ta tõesti vähemasti 12 tunni pärast.