Lähemate päevade söögisedelist ja naadipestost


Ülestõusmispühad on jõulude järel kirikuaasta ühed olulisemad pühad, õigeusklike jaoks lausa tähtsaimad. Kristuse elustseenidest väljakasvanud sümboolse tähenduse kõrval on neil pühadel ka kevadise rõõmutoomise roll. Pikk talv on seljataga, päike ja soe ilm lubavad taas optimistlikult uuele aastale vastu minna. Samuti on möödas pikk paastuaeg ning nüüd taas võimalus liha süüa. Pühad ei rõhu ainult  liharoogadele, pigem on need valmistatud munast ja piimast ning kaunis rammusad. Valku on ju vaja!

Järgnevalt üks valik pühadeaegsest söögisedelist, mida pakkus ajakiri "Taluperenaine" 1938.aastal. Praegu on paras aeg ettevalmistusi teha, ei midagi üleloomulikku..

Esimene kevadpüha
Hommikuks: kirjud munad, suitsulihalõiked, sült; kohv, lihavõttesai, korbid.
Lõunaks: külm keedetud või ahjus küpsetatud seakints, hernepuder (kõik enne pühi valmistatud), kartulid, hapukapsasalat; pasha.
Õhtuks: marineeritud kala, sealihalõiked, kartulisalat rohelise sibulaga; tee, korbid.

Teine kevadpüha
Hommikuks: munad, suitsuliha, segusalat; kohv, sai, korbid.
Lõunaks: vasikaküpsis (ahjus), pruunid kartulid, peedi- ja palukasalat; pruun piimatarrend.
Õhtuks: segusalat, vorstid, palukasalat; õunatee, sai, maksapasteet.

Kolmas kevadpüha
Hommikuks: kartuli- ja munakook, lihalõiked, peedisalat; kohv, sai, või.
Lõunaks: vorstid, sealiha, palukasalat; segapuuviljasupp.
Õhtuks: sült mädarõikakastmega, marineeritud kala; tee, sai, kodujuust.

Mõistagi on laual kõik, mis näeb välja rõõmus ja kevadine. Ja tulles tagasi taas palavalt armastatud umbrohuteema juurde, üks järjekordne katse katsuda naatidega rammu teeb ainult terveks ja tugevaks. Ärge nüüd valesti aru saage, meie aed ei ole spetsialiseerunud umbrohukasvatusele:). Eesaed, kus on lilled ja maasikad ning kus saab istuda-astuda, on suhteliselt umbrohupuhas. Köögiviljaaed samuti. Küll aga oleme naatidesse üsna külma kõhuga suhtunud niiöelda marjaaias, kus kasutame aeg-ajalt mahaniidetavat rohelist põõsastele rammuks. Ja muide, kõige ilusamat lilleseadet oma elus olen näinud just naadiõitest:).

Niisiis, naadipesto. Kes kogeb foobialaadset seisundit umbrohtu süües või tunneb endal kõrvu kasvamas, võib südamerahustuseks mõned basiilikulehed ka sekka visata. Eriti kanged ja sirgeselgsed võivad muidugi puhta umbrohu juurde jääda;).

suur peotäis naati
3-4 lehte basiilikut
0,5 väikese sidruni mahl
1 dl kõrvitsaseemneid
2 sl seedermänniseemneid
50 g parmesani
4-5 küüslauguküünt
oliiviõli
soola

Naadivõrsed pesta hoolikalt ja nõrutada kuivaks. Visata kogu kraam köögikombaini (välja arvatud õli) ja lasta kergelt sodiks. Lisada vähehaaval õli ja lasta masinal käia veel, kuni mass on parajalt ühtlane ning ei ole enam kuiv. Õli kogust ei oska ma isegi määrata, see on kuidagi tunde järgi. Vajadusel maitsestada soolaga.
Ja nüüd on minu kogemuse järgi vähemalt neli võimalust: nokkida niisama, panna saiale, segada äsjakeedetud pasta juurde kergeks eineks või ... segada kaerahelbepudru hulka. See viimane avastus maitseb muide taevalikult ...

Kommentaarid

Populaarsed postitused

Moskva saiad, heldimusega Jõe baarile mõeldes

Kuidas peipsimaalased taas Hiiumaal käisid

Toorjuustukook laimi ja valge šokolaadiga Key lime pie jälgedes