10. august 2011

Tikri-kohupiimakook ehk kõik ei ole autoremondilukksepad


See lugu juhtus juba hea mitu nädalat tagasi, aga tahtsin sellest siiski kirjutada, kasvõi mälestuseks. Koogist, ma mõtlen:). Ampsukese temast siiski sain, ülejäänu läks puhtal kujul kanadele, auto tagaistmelt on ausalt öeldes viimased purukesed veel praegugi kokku kraapimata.

Lühidalt öeldes oli idee sõita ühel kaunil pühapäeval Võrru, kaasas külakostiks viidav kook. Natuke pärast Tartu piiri tundsin koledat kärsalõhna, peatasin ühe talutee otsas auto ja nentisin autost välja ronides fakti, et mingi pidurivärk kärssab ja tossab. Tegin mõned telefonikõned, mis kinnitasid mu kahtlusi. Järgnenud instruktsioonide kohaselt pidin ettevaatlikult otsa ümber pöörama ja katsuma Tartusse tagasi sõita. Lühidalt öeldes ei miskit hullu, hoolimata pühapäevast ja sellest, et ma ei näe neid suuri ja väikeseid inimesi, kelle pärast see teekond sai ette võetud. Haa, ja nüüd mõtlete, et miks ma seda kirjutan ja kus see point siis on:). "Point" saabus mõne minuti pärast ehk siis plätudega Peremees tahtis oma õue keerata ja nähes, et mingi naisterahvas on osaliselt blokeerinud tema sissesõidutee, uuris, miks ma seal seisan.

Eesti mees on aga tantsulõvi :D. Otsemaid järgnes plätudega Peremehelt räiges serbo-horvaadi keeles pikk monoloog, et on kr... naised, ei oska sõita, kärsatavad siduri läbi. Piiksatasin siis vahele, et ikka piduri, siduriga on kõik korras. Peremees ei lasknud ennast sellest heidutada, ronis kapoti alla, kruttis siduritrossi, uuris tulist rattavelge ja oli sunnitud möönma, et tõesti pidur. Mõistagi kilkasin mina suurest heameelest, mis ma ju ütlesin! Peremees asus rooli ja minu väike punane auto sai tunda "tõelist" autotarka - mees teatas, et pidur tuleb puhtaks teha, tagurdas - pidur põhja, kiirendus edasi - uuesti pidur põhja. Ja niimoodi oma 4-5 korda järjest umbes 10 m pikkusel väikese kallakuga trassil, vahepeal sain õiendada selle eest, et naised ei julge ju pidurdada ja sellepärast ongi pidurid tuksis. Kui ühe hüppe käigus pudenes nimetatud kook tagumise akna pealt tahaistmele vormituks pudruks, nentis Peremees, et nüüd jääb sünnipäevale küll minemata. Porisesin vastuseks, et see sai selgeks juba varem. Lõpuks teatas Peremees rõõmsalt, et nüüd on pidur korras, näe, kallaku pealt alla veeredes ei ole mingit takistust ja võid tükk aega rahulikult sõita. Ütlesin aitäh ja teatasin, et sõidan hoopis koju tagasi. Tagasi Tartu poole sõites tundsin peagi uuesti kärsahaisu, püüdes tee ääres peatuda, et pidurit jahutada, selgus, et pidureid enam polegi .......

Järgmisel päeval päris autoremontijate juures imestati, kuidas küll mõlemad pidurivoolikud olid korraga purunenud! Ei saa miskit öelda, plätudega Peremehe ennastsalgav pedaalitrampimine oli tõesti tulemuslik :).
Koogitegu tasub aga järgmise aasta tikrihooajal  uuesti ette võtta.

Nii näeb välja see fooliumiribadega toestamine
100 g võid
2 tl suhkrut
veidi soola
4 dl jahu
1 munakollane
2 - 3 sl külma vett

300 g tikreid
0,75 dl suhkrut

3 muna
1,4 dl suhkrut
200 g kohupiima
1 dl vahukoort
1 tl vanillsuhkrut

Valmista koogipõhi samamoodi nagu vaarikakoogi puhul ehk siis külm või lõika kuubikuteks, pane koos jahu, suhkru ja soolaga köögikombaini ja surista ühtlaseks puruks. Lisa munakollane ja algul pool veest, pane masin uuesti käima, vajadusel lisa veel vett. Tainas peab moodustama ühtlase kämbu. Mässi tainapall toidukilese ja tõsta pooleks tunniks külmkappi.
Kuumuta suhkruga segatud tikrid kuni keemiseni ja hoia nõrgalt podisemas, kuni marjad hakkavad lõhkema. Tõsta pott tulelt ja jahuta maha.
Rulli tahenenud tainas õhukeseks ja vooderda 24-cm koogivormi põhi ja serv. Toesta vormi serv fooliumiribadega ja küpseta 200 kraadi juures 7 -8 minutit, kuni tainapõhi on kergelt küpsenud ja pole enam valge. Võta vorm ahjust välja ja eemalda fooliumiribad.
Täidise jaoks mikserda munad, suhkrud, pakikohupiim ja vedel vahukoor ühtlaseks kreemiks ning vala eelküpsetatud põhjale. Lõpuks tõsta kreemisse siirupist võetud marjad (mõned võid jätta kaunistamiseks).
Küpseta 175 kraadi juures umbes 1 tund, kuni täidis on kenasti hüübinud. Lase koogil veerand tundi jahtuda avatud uksega ahjus, seejärel võid ta ahjust välja tõsta. Kui teed seda kohe pärast küpsetusaja lõppu, on oht, et küpsetis vajub keskelt alla.
Maitseb hästi nii samal kui ka järgmisel päeval. Sama kooki võib valmistada ka teiste marjadega, näiteks mustikatega.


Ja Kristel, järgmisel suvel teen mõnda teist kooki, igaks juhuks:).

3 kommentaari:

Olen Ülle.... ütles ...

Aitähh, sai suutäie naerda...oleks teise suutäie võtt ka - tikrikoogist :)))

LG ütles ...

Igati lahe lugu, usun et alati, kui tikrikooki küpsetad, meenub Sulle see lugu ja seda kuni elulõpuni :))

Ülle ütles ...

Ütleme nii, et see Võru tee on sel suvel olnud minu jaoks okkaline nagu tikripõõsas. Eile hommikul keeldus auto isegi käivitumast, kui oli tarvis Võru poole sõita. Nii et küll ma meenutan:).

Vaata veel

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...