Pistaatsiajäätis
No ei saa ikka ilma jäätiseta, kohe kuidagi ei saa. Hoiatan, et ega see va pistaatsiapähkilitega hurmur viimaseks jää, paar päris head varianti on sel hooajal veel oma järge ootamas.
Kõik algas sellest, et mu sõbranna käis Marks and Spenceri toidupoodi puistamas ja avastas sealt soolata pistaatsiapähklid. Pole vaja kolm korda mõistatada, mis idee nendega seoses tal esimesena pähe tuli:).
Nii me siis proovisime täpselt näpuga järge ajada Tessa Kirose raamatust "Murakarabadest oliivisaludeni", täpsemalt siis lk.140. Kui üks asi ikka hea on, siis ta lihtsalt on seda, ei ole midagi öelda. Isegi mu lugupeetud mamma, kes on saanud nii mõndagi muud katsetust nüüd suvel proovida, piiksatas lõpuks, et see on senistest jäätistest kõige parem. Ma ütleks siiski, et maasikasorbett istub samal redelipulgal, käed ülbelt puusas. Aga see on puhtalt mu oma eelistus.
Niisiis, pistaatsiajäätis. Ütlen ette, et originaalretseptis olnud 18%-lise koore asendasime muidugi 35%-lisega. Elementaarne, ütleks Sherlock! Tegelikult oleks võinud võtta selle asemel ka 2 dl kohvi- ja 2 dl vahukoort, oleks olnud ehk tiba lahjem. See tähendaks aga korraga rohkem söömist... Ahh, küll kõht ütleb, kuidas tema mahutavusega on:).
100 g kooritud pistaatsiapähkleid
2,5 dl piima
4 dl vahukoort
1 sl brändit
4 munakollast
120 g suhkrut
Pähklid purustada köögikombainis jämedaks puruks, panna koos piima, koore ja brändiga potti ning kuumutada aeglaselt keemiseni. Tõsta tulelt, lasta seista oma 5 minutit ja suristada sauseguriga või blenderis võimalikult ühtlaseks massiks.
Munakollased vahustada suhkruga heledaks paksuks vahuks. Ühendada munavaht kooreseguga ja kuumutada tasasel tulel pidevalt segades, kuni kreem pakseneb. Tuleb märkida, et see pakseneb oluliselt kiiremini, kui tavalist jäätist tehes ja muutub kohe päris tihkeks kreemiks.
Edasi teha nagu tavaliselt ehk et jahutada kreem maha ja valmistada jäätisemasinaga jäätis. Veel mõneks tunniks sügavkülma ja ongi kõik.
Kui ma enne tegin läbi lillede vihjeid selle kohta, et jäätis sai rammus, siis nii ongi. Ausalt öeldes, üks korralik jäätisepall on täiesti piisav portsjon. No heakene küll, hädapärast ka kaks, kuid rohkem korraga ikka ei suuda. Aga hea oli küll:).
Kõik algas sellest, et mu sõbranna käis Marks and Spenceri toidupoodi puistamas ja avastas sealt soolata pistaatsiapähklid. Pole vaja kolm korda mõistatada, mis idee nendega seoses tal esimesena pähe tuli:).
Nii me siis proovisime täpselt näpuga järge ajada Tessa Kirose raamatust "Murakarabadest oliivisaludeni", täpsemalt siis lk.140. Kui üks asi ikka hea on, siis ta lihtsalt on seda, ei ole midagi öelda. Isegi mu lugupeetud mamma, kes on saanud nii mõndagi muud katsetust nüüd suvel proovida, piiksatas lõpuks, et see on senistest jäätistest kõige parem. Ma ütleks siiski, et maasikasorbett istub samal redelipulgal, käed ülbelt puusas. Aga see on puhtalt mu oma eelistus.
Niisiis, pistaatsiajäätis. Ütlen ette, et originaalretseptis olnud 18%-lise koore asendasime muidugi 35%-lisega. Elementaarne, ütleks Sherlock! Tegelikult oleks võinud võtta selle asemel ka 2 dl kohvi- ja 2 dl vahukoort, oleks olnud ehk tiba lahjem. See tähendaks aga korraga rohkem söömist... Ahh, küll kõht ütleb, kuidas tema mahutavusega on:).
100 g kooritud pistaatsiapähkleid
2,5 dl piima
4 dl vahukoort
1 sl brändit
4 munakollast
120 g suhkrut
Pähklid purustada köögikombainis jämedaks puruks, panna koos piima, koore ja brändiga potti ning kuumutada aeglaselt keemiseni. Tõsta tulelt, lasta seista oma 5 minutit ja suristada sauseguriga või blenderis võimalikult ühtlaseks massiks.
Munakollased vahustada suhkruga heledaks paksuks vahuks. Ühendada munavaht kooreseguga ja kuumutada tasasel tulel pidevalt segades, kuni kreem pakseneb. Tuleb märkida, et see pakseneb oluliselt kiiremini, kui tavalist jäätist tehes ja muutub kohe päris tihkeks kreemiks.
Edasi teha nagu tavaliselt ehk et jahutada kreem maha ja valmistada jäätisemasinaga jäätis. Veel mõneks tunniks sügavkülma ja ongi kõik.
Kui ma enne tegin läbi lillede vihjeid selle kohta, et jäätis sai rammus, siis nii ongi. Ausalt öeldes, üks korralik jäätisepall on täiesti piisav portsjon. No heakene küll, hädapärast ka kaks, kuid rohkem korraga ikka ei suuda. Aga hea oli küll:).
Kommentaarid
Selle alumise pildi kohta, et tegemist ei ole tavamõttes nukumööbliga (Ets, nii ei või!!!), vaid ajastutruude miniatuuridega. Intrigeeriv teema:).
väga lahedad miniatuurid.
Muide, soolata pistaatsiapähkleid saab ka keskturult nendest putkadest-lettidelt, kus igasugu kuivatatud nodi (minu kuivatautd viigimarjade ostmise koht) ja maitseaineid müüakse. Üks neist on esimese suure turuplatsi putkadest kohe rea alguses. Mul ootab sealt ostetud purgitäis soolata pistaatsiaid loomepuhangut, et nendega midagi põnevat ette võtta. Pole välistatud ka pistaatsiajäätis ;)