Võileib kolis pokaali
Miks peab võileib välja nägema nagu ... noh ... võileib. Võib ju võtta samad asjad ja sättida väheke teistmoodi, ja keegi ei saagi aru, et sööb ... võileiba. Pigem meenutab ta vana head kasukasalatit ja arvan, et kiht peeti oleks ka täiesti omal kohal. Mhm, miks ma kohe selle peale ei tulnud!
Suvel sain seda trikki maitsta meie kassi eelmise perenaise Mare valmistatuna, suvisel soojal pärastlõunal maitses see klaasi külma veiniga üle ootuste hästi. Nüüd siis vabariigi aastapäeva puhul pitsi külma viinaga ja sama hästi.
2 keedetud muna
1 sibul (Peipsi roosatriibuline sibul on tegija nr. 1*)
1 -1,5 soolaheeringa fileed
hapukoort
Leib lõigata väikesteks kuubikuteks, soovi korral võib kergelt röstida. Tükeldada ka ülejäänud toiduained. Tõsta pokaali või liuale kõigepealt leivakuubikud, seejärel muna, sibul ja heeringas. Valada üle rohke hapukoorega ja lasta jahedas seista vähemalt tund aega, et hapukoor jõuaks allapoole valguda. Kui salat teha portsjonnõudesse või suuremasse kaussi, võib nõu käte vahel raputada, et kihid paremini ühtlustuksid.
* - ka mitmel eelmisel korral olen kiitnud vana head kohalikku sorti "Peipsiäärne" (nii teda ametlikult nimetatakse). Osad mugulad on sellel valged, osad pealt kergelt roosakad või lillakad (fotol on need sibularõngad näha). Minu hinnangul on neil maitsevahe täiesti olemas. Mahlased ja aromaatsed on nad mõlemad, kuid valge sibul on veidike kirbem kui roosa. Seetõttu kasutan valget sibulat üldiselt kuumtöötlemiseks ja roosakat siis, kui on vaja sibulat toorelt tarbida.
Kommentaarid
Pille (kelle kokaraamatus on ka pitsihernesupi retsept :))