Ühed õiged vastlakuklid

Ühed õiged magusad kuklid peavad olema õhulised, õrna, kuid pehme koorikuga ning tulvil kardemoni. Ja ma söön neid täpselt ühe korra aastas - täna! See vastlakuklite fenomen on imeline, täiesti normaalsed inimesed pugivad kahe suupoolega ja valge ninaotsaga vahukoorega täidetud saiakesi. Ja niimoodi igal aastal! Mõni leidlikum poetab ka tilgakese moosi vahukoore alla või üritab erinevate jahudega neid põhjasid küpsetada.
Olen mõnel aastal proovinud ka täisterajahust kukleid teha, samuti erinevaid moose magusale vahukoorele tasakaaluks. Kokkuvõttes võin öelda, et kardemonine ja võist kohev valge kukkel koos vaarika- või pohlamoosiga on ikka üle kõige.

Jaan Koor on pakkunud üle saja aasta tagasi välja aga hoopis teistsugused küpsetised, nii rikkalikku kuklit annab lausa ette kujutada.

1132. Vastla kuklid.
Toop rõõska piima, näpu täis soola ja kolm söögilusika täit värsket võid tehakse kastrolli sees leigeks. Siis pandakse 5 kopika eest presspärmi kausi sisse, kallatakse see piim segades sinna juurde, nii et pärm ära sulab. Lisatakse veel sinna juurde: korten roosivett, üks riivitud tsitroni koor, teelusika täis kardemoni pulbrit, paar lusika täit peenikest suhkrut ja arvata kolm ja veerand naela Moskva jahu, nii et pehmlane tainas on. Klopitakse puumõlaga, kuni kausi ja mõla küljest tainas lahti lööb ja lastakse sooja koha pääl ülesse kerkida. Kallatakse siis see tainas jahuga üleraputatud laua pääle ja lõigatakse säält küljest hanemuna suurused tükid, veeretakse ümmarguseks, pandakse võiga määritud saia plaadi pääle, lastakse veel kord soojas kohas ülesse kerkida ja määritakse päält toore munaga. Neid praetakse ahjus helepruuniks ja küpseks. 
Kui ära jahtub, siis lõigatakse iga kukli päält ümmargune koorikese rattakene maha, uuristakse siis sisu välja, pandakse kastrolli sisse ja lisatakse sinna juurde veerand naela puhastatud rosinaid, veerand naela koortest puhastatud ja peenikeseks raiutud magusaid mandleid, üks riivitud tsitroni koor, natukene peenikest suhkrut, paar toorest muna, paar lusika täit sulavõid ja niipalju rõõska koort, et see tainas kaunis pehme saab. 
Siis täidetakse need kukli augud selle pudruga täis, pandakse need koorukese rattad tagasi pääle, määritakse veelkord päält toore munaga, raputakse peenikeseks raiutud mandlid üle ja küpsetakse veel kord ahjus läbi.
Neid võib ka järgmiselt täita: toop vahukoort löödakse kangeks vahuks, segatakse sinna juurde paar lusika täit roosivett, üks kang pulbriks tambitud vaniljet ja paar lusika täit peenikest suhkrut ja täidetakse sellega need kuklid. Teist korda ei ole siis vaja küpsetada. Seda sisu võib siis saiapudingi tarvis pruukida.

Nii eelmisel kui sel aastal valmisid minu kuklid hoopiski Oma Maitse 2010.a. veebruarikuu retsepti järgi. Just sellised, et isegi ettekujutusvõime saab rahulolevalt nohiseda:).

150 g võid
2 tl kardemoni
1,5 dl suhkrut
0,5 - 1 tl soola
5 dl piima
50 g pärmi
1 muna
jahu (sel aastal umbes 13 dl )

1 muna kuklite määrimiseks

vahukoort
suhkrut ja vanillsuhkrut
meelepärast moosi

Või sulatada, lisada suhkur ja kardemon. Piim soojendada leigeks, lisada pärm ja hõõruda ühtlaseks. Lisada piimasegule jahu (esialgu ei peaks kogu jahu kasutama) ja kloppida puulusikaga või keerutada köögikombaini abil elastne pehme tainas. Valada juurde võisegu ja kloppida uuesti ühtlaseks, vajadusel lisada veel jahu. Tainas peab jääma sitke ja pehme. Katta tainakausss toidukilega ning lasta soojas kohas 30-45 minutit kerkida. Kui kogus on tõusnud kahekordseks, kallata tainas jahuga kaetud töölauale ning vormida parajad kuklid (mul tuli 27 tükki). Tõsta kuklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lasta veel 15 minutit kerkida. Määrida nüüd pealt lahtilöödud munaga ja küpsetada 200 kraadi juures 18-20 minutit.
Jahtunud kuklitel lõigata kaas maha, tõsta saiakesele veidi moosi (minu selle aasta katse sisaldas tegelikult vaarikamoosi ja lemon curdi korraga, et olemine liiga läilaks ei muutuks), teha peale vahukooretups ning asetada kaas poolviltu taas peale.
Head liulaskmist!