Lihtne põldmarjapirukas

-

Absoluutselt triviaalne, hetkeemotsioonide ajel sündinud plaadikook. Ei tasu siit otsida ei traditsiooni ega järjepidevust. Korraks vaid:).
Tegemist on lihtsa argipäevase koogiga, veidi hapukas ja veidi magus:). Vahel ei tahagi palju jutustada ...

pärmi-lehttainast (500 g pakist umbes pool või veidi rohkem)
400 g (külmutatud) põldmarju
1 + 0,5 dl suhkrut
1 kuhjaga sl maisitärklist
2 muna
250 g maitsestamata jogurtit või hapukoort
kaneeli

Kõigepealt valmistada põldmarjakissell. Külmutatud põldmarjad panna tilga veega keema, lisada 1 dl suhkrut ja lasta podiseda, kuni marjad on pehmed. Parema tulemuse saamiseks võiks nad veel kahvliga läbi vajutada või sauseguriga kiiresti ühtlaseks lasta. Lisada vähese veega segatud tärklis ning lasta uuesti keema. Valmis kissell tõsta jahtuma.
Vahepeal rullida lehttainas hästi õhukeseks ja katta sellega vormi põhi. Minu vorm oli umbes 30 x 20 cm, aga kui teha pirukat tavalise ahjupanni peal, tuleks kõiki koguseid enamvähem duubeldada.
Jahtunud kissell ajada taina peal ühtlaselt laiali. Munad kloppida 0,5 dl suhkru, jogurti ja kaneeliga segi ning valada kõige peale.
Küpsetada 200 kraadi juures 25 - 30 minutit, kuni põhi on küps ja munasegu kenasti hüübinud.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Lehttainas olemas, muud asjad ka. Puuduvad vaid põldmarjad. Kas võiks proovida vaarikatega või mustade sõstarde või pohlade või ... ? Põldmarjad on üldse defitsiit, isegi turul kohtab neid harva.
16. aprill 2011, kell 12:40
dr Baarmän ütles …
Põldmarju saab näiteks säästukast, kompoti kujul. Kisselliks käivad küll, isegi vett ja suhkrut ei pea lisama.
Aga jah, muid marju on ABSOLUUTSELT keelatud kasutada, eks ju, Ülle :)
16. aprill 2011, kell 16:03
Ülle ütles …
Mina kasutasin poest ostetud külmutatud põldmarju (Poola, või mis see nüüd oligi), ehtsaid meie kandis niikuinii ei leidu. Isegi mitte suvel:(.
Aga kulla doktor, teised marjad on absoluutselt lubatud:). Panustaks mustadele sõstardele või pohladele, tuleb kindlasti superkook!
16. aprill 2011, kell 20:09
Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI