Ikka grillime, ikka grillime ...
Ja millal siis veel mitte kui jaanipäeval. Peaaegu et kohustuslikus korras sätib kogu Eesti rahvas end tossavate grillide manu ja loodab algul silmadega näha ja pärast maitsemeeltega (kui need selleks ajaks veel alles on ja pole tossust ära ummistunud) kompida liha ja vorstikesi, sekka aedvilju või mõnda puuviljalist magustoiduks ka.
Mõned päevad tagasi valgustas Tuuli oma blogis ehtsa ja hea sealihašaslõki valmistamise köögipoolt. Ausalt öeldes hakkas see kirjatükk niivõrd peas kummitama, et jaanipäevaks lähevad üle tüki aja grillile raudselt ühed mõnusad paksude sibularatastega sealihavardad.
Jaanipäeva eelmänguna panin nädalavahetusel grillile aga teised alternatiivid, seda juhuks, kui siga ei passi või ootab näljane seltskond kiiresti paremaid palasid. Kalkun ja lambamaks on selleks päris head kompanjonid, leides endale kaaslased vastavalt tüümiani ning koriandri näol. Tartu turul on minu jaoks õnnepäevad nädala lõpupoole, kui tapetakse taas lambaid ning letis on lisaks erinevatele lihatükkidele ka maksa. Ja tuleb välja, et mina pole ainus hull, kes seda viimast jahib:).
Kõigepealt kalkun:
1 kg kalkuni kintsuliha
0,75 dl toiduõli
1 dl valget veini
peotäis hakitud värsket tüümiani
soola
mõnda tšillist maitseainesegu (näiteks Santa Maria Chilli Explosion)
Segada marinaadiained kokku, tükeldada liha parajateks paladeks, mudida käte abil kõik rõõmsalt segi ja jätta jahedasse vähemalt paariks tunniks maitsestuma (parem oleks muidugi nii 12 tunniks).
Nagu kana on ka kalkun kiire küpseja, nii et liha valmib loetud minutitega. Olen viimasel ajal harjunud liha grillima varraste asemel hoopis suletaval restil, märksa mugavam ja valmis tükid ei jää "auklikud":).
Seejärel lambamaks:
1 kg lambamaksa
0,5 dl toiduõli
1 dl valget veini
3-4 purustatud küüslauguküünt
soola
punt värsket koriandrit
Tegevuskäik sarnaneb täielikult kalkunile, maks puhastada kelmetest ja soontest ning tükeldada, segada marinaadiga, lasta maitsestuda ja lõpuks asetada süte kohale küpsema. Ääremärkusena, et maksa ettevalmistamisel tasuks maksatükid veega üle loputada ja seejärel näiteks köögipaberiga kuivaks patsutada.
Lambamaks küpseb samuti kiiresti. Kui eralduv mahl ei ole enam verine, vaid kergelt läbipaistev, on maks valmis. Hea oleks sütelt võetud maks tõsta mõneks minutiks sooja kohta fooliumi alla, siis muutub ka vahepeal pisut kuivanud tükkide pealiskiht taas õrnaks ja mahlaseks. Kuivamise põhjus on selles, et maksas pole ju rasva, mis teda seesmiselt "õlitaks".
Grillitud kraami juurde passib oivaliselt tüüpiline suvine salat erinevatest salatilehtedest, tomatist, kurgist, hunnikust sibulast ja tillist ning meelepärasest kastmest. Kellele maitseb hapukoorega, kellele õlikastmega, siin on kõik teed valla. Ise eelistaksin maksa juurde vana head hapukoorega tomatisalatit, nii et tomat, koriander ja lambamaks moodustavad sellise koostööalti trio.
Kindlasti pean hoitama, et mõlemad variandid ei ole mõeldud tulise maitse austajatele. Muidugi võib tšillit või pipart lisada hulgi, kuid see pole minu meelest eesmärk omaette. Eesmärk on tunda ja nautida head toorainet.
Grill-liha ja salatiga on asi ühel pool, aga edasi? Kindlasti võiks proovida oma aiamaalt (selle puudumisel seada sammud lähimale turule) esimesi värskeid kartuleid. Meie selle aasta esimesed mugulad said mulda 25. aprillil ja esimesed pesakonnad läksid lõunalauale nüüd pühapäeval 19. juunil. Ma arvan, et mul ema peaks suisa patentima oma talaaiameetodi:).
Aga midagi magusat ka. Ühe märja (lubatakse ju vihma!) ja sääsese õuepeo jaoks ei pea nikerdama udupeent roosidega torti, sööjate rahulolu ja kestvad ovatsioonid saab garanteerida ka märksa vähema vaevaga. Näiteks rullbiskviidiga. Seekordse rulli juures ei kasutanud ma täidise jaoks grammigi suhkrut, magusat maitset annab kondenspiim. Ja otse loomulikult suure hulga maasikatega!
4 muna
4 sl suhkrut
2 kuhjaga sl jahu
2 kuhjaga sl kartulijahu
2 dl vahukoort
umbes 100 g magusat kondenspiima
2 sl Vana Tallinna likööri
1 tl želatiini
paar peotäit maasikaid ehk nii nagu endale paras tundub
Biskviidi jaoks vahustada munad koos suhkruga tihedaks vahuks, lisada õrnalt puulusikaga tõstes sõelutud jahud. Muide, munavaht on siis õige tugevusega, kui sinna peale sõelutud jahud ei vaju kohe põhja, vaid jäävad kergelt lohku ja peaaegu pinnale. Tainas kallata võitatud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetada 180-200 kraadi juures umbes 10-15 minutit, kuni pealispind hakkab kergelt pruunistuma. Biskviidi kõige suurem häda ongi õige küpsetusaja väljaraalimine, põhi jäägu pigem heledam kui tumedam, sest üleküpsenud põhja ei anna enam kokku rullida, samuti kaob ära õhuline tekstuur ja õrn maitse. Tordipõhjade puhul ei ole see nii suur probleem, pigem kummitab see rullbiskviidi puhul.
Kui põhi on õigel ajal ahjust välja võetud, kummutada ta uuele küsetuspaberile, vana koorida lahti ja visata ära ning rullida uue paberiga koos kokku. Jätta jahtuma.
Samal ajal valmistada täidis. Želatiin panna tilga vee ja likööriga (lastele pakkudes mõistagi ilma liköörita:) ) paisuma, maasikad tükeldada. Vahukoor lüüa vahtu, lisada kondenspiim (selle täpne kogus oleneb valmistaja maitsest) ja mikserdada ühtlaseks. Lisada nüüd sulatatud želatiin ning segada ühtlaseks. Kui mass hakkab juba veidike tarduma, valada juurde maasikad.
Keerata jahtunud biskviit rullist lahti, määrida peale maasikakreem ja keerata uuesti rulli. Lasta jahedas vähemalt tunnike seista, et kreem taheneks täielikult. Serveerimisel sõeluda peale tuhksuhkrut.
Nii et häid jaanipäeva ettevalmistusi, sest
Mõned päevad tagasi valgustas Tuuli oma blogis ehtsa ja hea sealihašaslõki valmistamise köögipoolt. Ausalt öeldes hakkas see kirjatükk niivõrd peas kummitama, et jaanipäevaks lähevad üle tüki aja grillile raudselt ühed mõnusad paksude sibularatastega sealihavardad.
Jaanipäeva eelmänguna panin nädalavahetusel grillile aga teised alternatiivid, seda juhuks, kui siga ei passi või ootab näljane seltskond kiiresti paremaid palasid. Kalkun ja lambamaks on selleks päris head kompanjonid, leides endale kaaslased vastavalt tüümiani ning koriandri näol. Tartu turul on minu jaoks õnnepäevad nädala lõpupoole, kui tapetakse taas lambaid ning letis on lisaks erinevatele lihatükkidele ka maksa. Ja tuleb välja, et mina pole ainus hull, kes seda viimast jahib:).
Kõigepealt kalkun:
1 kg kalkuni kintsuliha
0,75 dl toiduõli
1 dl valget veini
peotäis hakitud värsket tüümiani
soola
mõnda tšillist maitseainesegu (näiteks Santa Maria Chilli Explosion)
Segada marinaadiained kokku, tükeldada liha parajateks paladeks, mudida käte abil kõik rõõmsalt segi ja jätta jahedasse vähemalt paariks tunniks maitsestuma (parem oleks muidugi nii 12 tunniks).
Nagu kana on ka kalkun kiire küpseja, nii et liha valmib loetud minutitega. Olen viimasel ajal harjunud liha grillima varraste asemel hoopis suletaval restil, märksa mugavam ja valmis tükid ei jää "auklikud":).
Seejärel lambamaks:
1 kg lambamaksa
0,5 dl toiduõli
1 dl valget veini
3-4 purustatud küüslauguküünt
soola
punt värsket koriandrit
Tegevuskäik sarnaneb täielikult kalkunile, maks puhastada kelmetest ja soontest ning tükeldada, segada marinaadiga, lasta maitsestuda ja lõpuks asetada süte kohale küpsema. Ääremärkusena, et maksa ettevalmistamisel tasuks maksatükid veega üle loputada ja seejärel näiteks köögipaberiga kuivaks patsutada.
Lambamaks küpseb samuti kiiresti. Kui eralduv mahl ei ole enam verine, vaid kergelt läbipaistev, on maks valmis. Hea oleks sütelt võetud maks tõsta mõneks minutiks sooja kohta fooliumi alla, siis muutub ka vahepeal pisut kuivanud tükkide pealiskiht taas õrnaks ja mahlaseks. Kuivamise põhjus on selles, et maksas pole ju rasva, mis teda seesmiselt "õlitaks".
Grillitud kraami juurde passib oivaliselt tüüpiline suvine salat erinevatest salatilehtedest, tomatist, kurgist, hunnikust sibulast ja tillist ning meelepärasest kastmest. Kellele maitseb hapukoorega, kellele õlikastmega, siin on kõik teed valla. Ise eelistaksin maksa juurde vana head hapukoorega tomatisalatit, nii et tomat, koriander ja lambamaks moodustavad sellise koostööalti trio.
Kindlasti pean hoitama, et mõlemad variandid ei ole mõeldud tulise maitse austajatele. Muidugi võib tšillit või pipart lisada hulgi, kuid see pole minu meelest eesmärk omaette. Eesmärk on tunda ja nautida head toorainet.
Grill-liha ja salatiga on asi ühel pool, aga edasi? Kindlasti võiks proovida oma aiamaalt (selle puudumisel seada sammud lähimale turule) esimesi värskeid kartuleid. Meie selle aasta esimesed mugulad said mulda 25. aprillil ja esimesed pesakonnad läksid lõunalauale nüüd pühapäeval 19. juunil. Ma arvan, et mul ema peaks suisa patentima oma talaaiameetodi:).
Aga midagi magusat ka. Ühe märja (lubatakse ju vihma!) ja sääsese õuepeo jaoks ei pea nikerdama udupeent roosidega torti, sööjate rahulolu ja kestvad ovatsioonid saab garanteerida ka märksa vähema vaevaga. Näiteks rullbiskviidiga. Seekordse rulli juures ei kasutanud ma täidise jaoks grammigi suhkrut, magusat maitset annab kondenspiim. Ja otse loomulikult suure hulga maasikatega!
4 muna
4 sl suhkrut
2 kuhjaga sl jahu
2 kuhjaga sl kartulijahu
2 dl vahukoort
umbes 100 g magusat kondenspiima
2 sl Vana Tallinna likööri
1 tl želatiini
paar peotäit maasikaid ehk nii nagu endale paras tundub
Biskviidi jaoks vahustada munad koos suhkruga tihedaks vahuks, lisada õrnalt puulusikaga tõstes sõelutud jahud. Muide, munavaht on siis õige tugevusega, kui sinna peale sõelutud jahud ei vaju kohe põhja, vaid jäävad kergelt lohku ja peaaegu pinnale. Tainas kallata võitatud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetada 180-200 kraadi juures umbes 10-15 minutit, kuni pealispind hakkab kergelt pruunistuma. Biskviidi kõige suurem häda ongi õige küpsetusaja väljaraalimine, põhi jäägu pigem heledam kui tumedam, sest üleküpsenud põhja ei anna enam kokku rullida, samuti kaob ära õhuline tekstuur ja õrn maitse. Tordipõhjade puhul ei ole see nii suur probleem, pigem kummitab see rullbiskviidi puhul.
Kui põhi on õigel ajal ahjust välja võetud, kummutada ta uuele küsetuspaberile, vana koorida lahti ja visata ära ning rullida uue paberiga koos kokku. Jätta jahtuma.
Samal ajal valmistada täidis. Želatiin panna tilga vee ja likööriga (lastele pakkudes mõistagi ilma liköörita:) ) paisuma, maasikad tükeldada. Vahukoor lüüa vahtu, lisada kondenspiim (selle täpne kogus oleneb valmistaja maitsest) ja mikserdada ühtlaseks. Lisada nüüd sulatatud želatiin ning segada ühtlaseks. Kui mass hakkab juba veidike tarduma, valada juurde maasikad.
Keerata jahtunud biskviit rullist lahti, määrida peale maasikakreem ja keerata uuesti rulli. Lasta jahedas vähemalt tunnike seista, et kreem taheneks täielikult. Serveerimisel sõeluda peale tuhksuhkrut.
Nii et häid jaanipäeva ettevalmistusi, sest
Kes ei tule tulele,
Selle odrad ohakased,
Kaerad kasteheinased!
Kommentaarid
Vana-Olevi Üllele, et see muna kasutamine liha marineerimisel on ülimalt intrigeeriv. Aga ju nad teavad mida räägivad. Igastahes peaks järele proovima. Mul oli just nädalavahetusel lambamaksapasteeditegu, on ikka hea kraam küll:).
Ilusat jaanipäeva!