Toit on (aja)lugu

Kui me täna hommikul lõunaosariikide toidublogarditest koosneva üheteistpealise seltskonnaga Tartus bussi istusime, ei osanud me oodata, et see päev kujuneb erinevate maitsete paraadiks, milles on nii säravaid soliste kui väärikaid koorilauljaid (vähemalt niigi palju paralleele tantsu- ja laulupeoga). Ja olgem aus, solistid olid ülekaalus. Kuna kiiremaid südamelööke esilekutsuvaid emotsioone sai lõpuks hullumeelselt palju, jagan oma seekordse kodukirjandi kolmeks osaks, vastavalt teemadele. Kõik algas maasikatest. Kahel päeval olid Ülemiste kaubanduskeskuse parklas üleval suured valged telgid, mis tähendasid juba kuuendat aastat maasikafestivali toimumist. Maasikakasvatajad üle Eesti ja seekord üksiküritaja Lätimaaltki pakkusid rohkearvulisele uudistajas- ja ostjaskonnale osa oma maasikasaagist. Sel aastal läks isegi õnneks, maasikahooaeg on veel täies hoos ja seega marjadest puudust ei tulnud. Mõistagi tuleb festivalil valida välja Eesti maitsvaim maasikas ja seekord kaasati te...

Suvised söögid on ikka sellised, mille juures ei kulu just ülemäära aega ja vaeva. Ilm on niigi selline, et tahaks rohkem väljas olla, lihtsalt niisama, nokitseda natuke, haarata peenralt mõni liiga pikaks veninud umbrohuhakatis, vaadata hommikuti üle, mitu tsukiiniõit täna lahti kavatseb minna, uurida, kas mu lemmikhosta hakkab juba õitsema. Sekka haarata mõistagi ka mõni maasikas:). Sestap siinkohal üks kiire hästi hernene ja pähkline pesto, mida on mõnus nautida koos saiaga, kui hommikune lindudekoor on äsja oma nokad avanud ja kuulutab kogu ilmale rõõmulaulu uuest päevast. Tasub proovida õhtul ka grillitud liha juurde. 5 dl herneid 3 dl kreeka pähkleid 14 lehte piparmünti mõned lehed basiilikut 0,5 väiksema sidruni mahl soola õli Hea oleks kasutada muidugi värskeid herneid, kuid ega ka külmutatutel viga ole, tuleb enne vaid üles sulatada. Panna kõik ained, välja arvatud õli, köögikombaini ja suristada ühtlaseks, lisada nüüd masina edasi töötades õli. Täpset kogust on k...

  Aeg-ajalt juhtub ikka, et lihaküpsetamishoog muudkui kasvab ja kasvab ning grillija tunneb ennast kui muistne kütt mitte ühe loomaga, vaid neid oleks justkui terve kari lõkketule äärde marinaadipotti sätitud. Noh et igaks juhuks, et ikka jätkuks. Mõnikord jätkub parasjagu, mõnikord jääb üle. Kes see ikka seda va jahtunud liha enam tahab. Niisiis vahtisingi jaanipäeva järel tõtt alles jäänud lihatükkidega. Muide, jalustrabavalt hea šašlõkk oli, see Tuuli sealiha ja veini triumf maitses ikka tõesti taevalikult. Kuid seda sai lihtsalt ülemäära palju:). Kuna sügavkülm vajas uute marjade eel sulatamist, siis ühe külmutatud tainapaki realiseerimine oli just see õige tegu. Nii need pirukad sündisidki, idee pärineb Good Food`i juulinumbrist. 500 g (külmutatud) pärmi-lehttainast suur peotäis (umbes 5-dl karbitäis) eelmisest õhtust ülejäänud šašlõkki või muud grillilt tulnut punt rohelist sibulat 100 g riivitud juustu (võiks kasutada erinevaid) 150-200 g kohupiima või toorjuustu...