Toit on (aja)lugu

Olen korduvalt öelnud, et minus ei ole seda tordinikerdamissoolikat. Haprad suhkrumassililled või maalilised martsipanipildid jäägu nendele, kes seda oskavad, õigemini, kellel on seda kannatust. Sestap teen tavaliselt puuvilja- ja marjatorte, kus kaunistamiseks piisab kreemist (tordipritsist siiski:) ), hunnikust marjadest või puuviljadest ja peotäiest hakitud šokolaadist. Põhjaks tavaliselt kodukanamunadest kollane biskviit, vahele erinevaid moose, kohupiimakreeme, jms. Rutiinne värk:). Küll on tore, et minusuguste tordimaailma on võimalik ka avardada. Odense martsipanide hulgast leiab nimelt juba valmisrullitud martsipanilehe , mis on mõeldud just tortide katmiseks. Kui tavaliselt on martsipani rullimine üks rist ja viletsus, siis nüüd läheb tordi kokkupanek 1-2-3. 1 pk Vilma Erika kakaotordipulbrit 2 dl vett 100 g võid haput moosi (näiteks pohlamoosi) 2 dl vahukoort 1 sl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 300 g toorjuustu 300 g Nopri koorekaramelli 250-300 g martsipani või ...

Mulle meeldivad rullbiskviidid. Esiteks on neid lihtne teha, teiseks võib biskviidi täidisesse panna igatsorti marju-puuvilju, mida iganes süda lustib ja kolmandaks, nad maitsevad enamusele inimestest. Talvel tahaks tugevamat kooki,  rammus kreem, sulnilt švipsis mustad ploomid, tummine šokolaad, kõik nagu loodud külmade ilmade jaoks. Lonks head kohvi või korralikku taimeteed juurde, varbad taas soojad. Pealt kreemiga kaetud ja kahest rullist puutüve moodi sätitud ning vastavalt kaunistatud rulle nimetatakse ka halgudeks ja on eriti popid näiteks prantsus- ja ingliskeelsetes maades jõulude paiku - bûche de noël või siis christmas yule log. Muide, ka meie 1930.aastate kokaraamatutes ja ajakirjade retseptilehtedel kohtab õpetusi "kasehalu" valmistamiseks, isegi nõukaaja ajakirjadest on selline asi läbi käinud, küll enam mitte viimasel ajal. Neile "halgudele" peaks pühendama suisa omaette loo, täna aga üks lihtne ja õhuline rull, mida kõlbab teha terve talve jook...

Beseekattega sidrunikook eesti keeles või lemon meringue pie inglise keeles, kes seda kooki ei teaks. Paljude kodus on see lemmikuks kujunenud ja neid kodusid leiab nii Eestist, Inglismaalt, USA-st, Austraaliast või kust iganes veel. Väikesed variatsioonid on loomulikud, kuid krõbe põhi, hapukas kreemine sidrunitäidis ning kohev munavalgevaht on kõigil raudselt olemas. Kust võiks selle ülimaitsva ja mitte eriti keerulise koogi fenomen alguse saada, on omaette küsimus.  Ütleme nii, et see küsimus on mul tükk aega hinge peal olnud, kuid tõuke selle üle põhalikumaks mõtisklemiseks andis hiljuti "läbi töötatud" tuntud Inglise koka, restoranipidaja ja oma raamatute kaudu Inglise köögi eest seisja Mark Hixi raamat " British Regional Food " . Raamat anti esmakordselt välja viis aastat tagasi ja isegi hea, et see ei sattunud mu lugemislauale varem. Ilmselgelt oskan nüüd märksa enam hinnata tema hingestatud põikeid maa erinevatesse kohtadesse, tema isiklikke lugusid ühe ...