Toit on (aja)lugu

Kas te olete kuulnud midagi soome-ugri kultuuripealinnade uuest traditsioonist? On kuidas on. Kes teab Oliver Loodet ja MAFUN´i , see teab. Kes mitte, saab nüüd natuke teada. Igatahes, kui 7.augustil 2013. a valiti 604 elanikuga Udmurtia küla Starõje Bõgi (Udmurdi keeles Быгы ) soome-ugri 2014. a kultuuripealinnaks, ei osanud keegi arvata, et me läheme kohe päriselt sinna kohale. Sügisel hakkasid ääri-veeri liikuma jutud, et kuna kultuuripealinna aasta keskseks sündmuseks saab soome-ugri toidufestival "Bõg-Bõg" , võiks siit üks seltskond inimesi siiski kohale sõita. Arvestades asjaolusid, kes keda tunneb ja kes kellega käib, kujunes aktsiooni "kehaks" MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök ehk rahvakeeli Maitseelamuse koda. Pealegi oli meil ju oma mees Udmurtias ehk Aivar Ruukel. Esialgse eufooria lahtudes jõudis reisiseltskond suuremalt osalt vahetuda, viimastele liitunutele seda võimalust enam lihtsalt ei jäetud. Mängu ilu! Vaimustus kestab ka pärast reisi :). Esime...

Angervaks on õitsenud juba oma paar nädalat. Veel eelmisel aastal samal ajal niitsin nad külma rahuga maha, ise kirudes, et peab neid nii palju olema. Sel aastal on kõik teisiti, lauda taga heinamaal jätsin kõik puhmad kasvama, nikerdades vikatiga nende ümbert ringi. Ja kui neist puudu tuli, võtsin juba naabrimehe heinamaa ette :). Kõik sai alguse eelmisel sügisel, kui Heli võttis Tartusse lambalihaõpikööki tegema tulles kaasa mõned Hiiu Gourmet`siirupipudelid , sealhulgas rabarberi-angervaksa siirupit. Jesver, kui hea see oli!!! Tühja sellest liha marineerimisest :) Angervaks oma vanillise aroomiga, niisama limpsida, taevalik! Sildi peal oli kirjas, et aitab ka külmetuse vastu, testitud, toimis. Terve talve ja kevade käisin ringi üheainsa mõttega - see aasta saab angervaksa aastaks :D. Ja nii ongi. Juba on keedetud suurem laar rabarberiga siirupit, natuke väiksem sidruniga ning lähipäevil võtan ette punase sõstraga. Angervaks nõuab haput ja natuke värvigi ei tee paha. Huv...

Suvi on lõpuks ametlikult alanud! Ilmateade peab paika, vahelduv pilvisus ja hoovihmad käivad pea et kellaajalise täpsusega. Kas taas üks kummikute ja paksu jopega jaanipäev on tulemas, võiks küsida pessimist. Optimist loodab, et kui ei saa õues jaanipidu pidada, küllap leiab mingi katusealuse ikka ja eks tuligi annab omajagu soojust juurde:). Ilu on  ju mäletatavasti vaataja silmades:). Tegelikult on aasta ilusaim ja lopsakaim aeg. Varast kartulit tuleb veel turult noolida, enda aiamaal küll juba 22.aprillil mulda pistetud mugulad ei taha kuidagi uut saaki anda. Üsna kribalad teised alles. Aga küllap varsti saab, ei ole hullu. See-eest on laual ahjus küpsetatud piim. Ma ei oska sellele mingit teist nime andagi, alati on meil seda just niimoodi kutsutud. Minu lemmik! Kui kodutehtud verikäkkide eest võiksin loovutada pool kuningriiki, siis teise poole annaksin kõhklemata purgitäie ternespiima eest. Varem, kui lehmakasvatajaid oli ümbruses rohkem, saime ikka päris mitu kord...