Toit on (aja)lugu

Lohukivi uuskasutus - oktoober 2018 Muinsuskaitseamet tähistas hiljuti 25. sünnipäeva. Olen uhke selle üle, et mul oli võimalus näha seal ligi 20 aastat ehedat ajalugu, mis on asjadele oma hääletu jälje jätnud, väga lähedalt. Ükski kihistus, asendus ega parandus ei ole ju kasutusjuhendiga varustatud, vaid seda tuleb lugeda materjalilt endalt või paremal juhul samal ajal üles tähendatud kirjasõnast. Mida vanem või vastupidi, tööstuslikum on objekt, seda vähem on avastada kirjasõna ja tuleb rohkem materjali endaga tegeleda. Küsimus on vaid, et oskaks seda kõike välja lugeda, konteksti asetada ning kriitiliselt hinnata. Õnneks on see kogemustega omandatav. Humanitaaria krunt, mis õpetab allikatega ümber käima, neid kriitiliselt hindama ja analüüsima, tuleb selle juures kasuks. 90ndate II poolel ja millenniumivahetusel oli eesmärgiks õppida objekte, antud juhul siis mälestisi, tundma ja tunnetama. Kui sa ei tunne ainest, on väga raske nõustada omanikku või hinnata plaanitavaid muuda...

Aja jooksul on õnnestunud maailma päris huvitavate nurkade alt näha, kuid Norra oli minu jaoks seni ootamatult valge laik. Liivimaa Toidutee projekti õppereis aitas seda tühimikku aga päris ilusate värvidega täita. Sihiks siis Bergen ja sealne toidufestival. Lisaks külastasime mitmeid toidutootjaid ning püüdsime piiluda sealsesse toidukultuuri. Bergenis ei saa käia ilma Edvard Kriegi majamuuseumit külastamata Elumajas hakkavad silma lihtsad puitseinad, mis on säilitatud nii, nagu helilooja eluajal Kõigepeal pean ära ütlema, et Bergen on imearmsa vanalinnaga linn, asub seitsme mäe vahel ning linnaplaan näeb välja hoomamatult sopiline. Asub ta ju Norra läänepoolsemas servas ning ookean pole kaugel. 1070. aastal asutatud linn oli põhjapoolseim hansalinn, mis tingib tema üsna tüüpilise hansalinna ajaloo oma tõusude ja püstloodis langusega. Muide, siin asus üks neljast Hansa Liidu välismaisest kaubakontorist, mis näitab koha tähtsust tollases mänguliigas. Paraku saab k...