Toit on (aja)lugu

  Natuke nagu verivorsticarbonara:). Verivorst käib vankumatul sammul ikka koos pohla ja kõrvitsaga, no mis spagetid. Nii olen ma vähemasti oma senise teadliku elu arvanud. Kõigele lisaks on head klassikalist vorstirohu maitsega verivorsti pea võimatu saada, Tartu pool suudab sellist asja toota vaid väike Rahinge lihatööstus. Niisiis tänapäevane versioon, kuidas poes pakutavat verivorsti paremaks tuunida. Kui ei oleks söönud, poleks uskunud, nii kummaline tundus see kombinatsioon esmapilgul. Idee pärineb taas Karmenilt. 200 g verivorsti 1 sl toiduõli 200 g vahukoort soola, pipart palsamiäädikat Worchestershire`i kastet 2 muna spagette riivitud parmesani Verivorst puhastada nahast ja lõigata kuubikuteks. Praadida kuubikud kuumas õlis läbi, valada peale 3/4 koorest ning lasta väheke nõrgemaks keeratud tulel keema, hautada mõni minut ja suruda vorstikuubikud katki, nii et moodustub ühtlasem mass. Maitsestada pipra, palsamiäädika ja Worchestershire`i kastmega. Soola li...

Elu on ju tegelikult ilus. Mõned tunnid tgasi tuiskas Tallinnas mere poolt sellise hooga lund, et nähtavus oli nullilähedane. Mis siis, et teed ei näinud või et jalad olid üleni lumised. Enne seda sai sisetunde ajel ära vaadatud film "Variautor", mis veidi hiljem kuulutati Euroopa filmiks 2010 .  Lisaks teatab Kodu & Aia erinumbri "Jõulud" horoskoop, et aasta lõpuosa soosib minu tähemärgile uute ettevõtmiste alustamist,  poolikute asjade lõpetamine polevat üldse in . Ja üldse mööduvat aastalõpp romantilisuse tähe all. Sestap unustangi vähemalt praegu, et varsti on taas esmaspäev oma poolikute asjadega, mis ootavad ettekuulutusest hoolimata tegemist ning mõtlen maailma helgemaks nagu äsjasadanud pehme lumi. Miks mitte teha nende allesjäänud päevade jooksul midagi erilist. Punastest sibulatest keedetud läikiv ja karamelline moos passib suurepäraselt maitseküllase pasteediga, aga ka klassikalise seaprae juurde. Miks mitte valmistada hoopis filotainast õhkõrnade ...

Oleks teadnud, et see talv nii kiiresti tuleb, oleks kodust ära läinud. Nii võiks ju parafraseerida. Tegelikult olen praegu isegi õnnelik, et elan lõuna pool, see Põhja-Eestit tabanud lumeuputus ei ole kuigi meeldiv. Samas külmaga on just vastupidised lood, Tallinna pool on kuidagi meeldivalt soojem:). Väljast punaste õhetavate põskedega tuppa tulles tahaks midagi sooja, õigemini soojendavat. Piisavalt paks ja rammus supp on siinkohal just see õige. Võib ju küll ohata, et jälle (rõhutatult ja allakriipsutatult!) see kõrvits, aga no ei suuda paremat asja välja mõelda. Võib-olla kunagi teine kord sähvatab midagi muud. 2 sl võid 2 suuremat porgandit 1 suur sibul 3-4 küüslauguküünt 0,5 tl vürtsköömneid 0,5 tl kardemonipulbrit 2,5 dl valget veini 7-8 dl meelepärast puljongit 4 kartulit 800 g puhastatud kõrvitsat 100 g suitsujuustu peotäis soolaseeni tšillipulbrit, -helbeid või hakitud tšillikaun Või sulatada paksupõhjalises potis, lisada vürtsköömned ja kardemon ning praa...