Kamajäätis

-
Kama on suvisel ajal, kui väljas ei ole mitte enam 30, vaid 34 kraadi sooja ja ükski tuuleõhk ei liigu, asendamatu toit. Kellele maitseb piima ja tiba soolaga (tõesti-tõesti!), kellele keefiri ja suhkruga. Kuna mina olen korralik maiasmokk ja lurri ei kannata, lisan sinna juurde veel törtsu hapukoort kah. Pärast hakkab kohe parem. Kui kama on hea, siis peaks ta ka külmutatud kujul kõlbama. Jahutab veelgi enam:). Ega siis muud kui kama külma!





200 ml vahukoort
0,75 dl suhkrut
250 g hapukoort
2 dl keefiri
vanillsuhkrut
3-4 sl kama

Koor vahustada suhkruga pehmeks vahuks, lisada teised ained. Kamajahu panna juurde maitse järgi, kui saab liiga palju, muutub jäätis kuidagi kuivaks ja pole enam kreemine. Valmis segu on tegelikult supermõnus, kui lisada veidi želatiini, saab laheda tarretatud koogikreemi.
Koogist võib ju unistada, mina panin kamasegu igatahes jäätisemasinasse. Pärast paariks tunniks veel sügavkülma ja oligi söömiskõlbulik. Veidi vaarikaid või kirsimoosi ka peale ja küll oli mõnus aias puude all maiustada.

Kommentaarid

Mustikas ütles …
Oi,kuidas ma fännan Sinu blogi. See on nagu koor hommikukohvile. See äratundmine:esimene kartul või õis, maasikas või kalaigatsus. Issand, kogu see rääbise jutt...ja siis mõtled, et elame tegelikult täpselt samamoodi, olgu siis Harjumaal või Lõuna-Eestis. Need, kes peenemalt mõtlevad, mõelgugi, aga mina unustasin jälle oma külapoest kama ostmata...:D
25. juuli 2010, kell 20:37
Aet Trisberg ütles …
Pärs huvitav retsept jäätise jaoks. Olen ise ka kamajäätist teinud, retseptki blogis, kuid ma ei jäänud väga rahule. Kas hapukoore ja keefiri hapusust on jäätises ka tunda?
25. juuli 2010, kell 22:38
Ülle ütles …
Aitäh Mustikas nii südamliku kommentaari eest! Nurr tuli kohe peale:).

Aedale vastuseks, et ma algul ka pelgasin hapukoore ja keefiri lisamist jäätisele, tundus kuidagi imelik. Tegelikult nad ikka jätavad küll hapukat mekki. Parem on see jäätis siiski samal päeval ära süüa, näiteks järgmisel päeval ta ei kannata enam hästi pallide tegemist, kipub murenema. Mitte et see maitset kuidagi rikuks, aga serveerimine kipub kannatama, kui see muidugi oluline on:).
25. juuli 2010, kell 23:24
Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI