Kannataja mustikakook

Mustikate aeg! Küll saab neist kooki ja suppi teha, osa praegu, osa talvel sügavkülmast võttes. Viimastel aastatel on meie aedadesse murdnud sisse rõõmsalt ka kultuurmustikas, endalgi katseks üks "North Blue" kasvamas. See sai ostetud kaunis suurena, nii et vars oli juba puitunud, marju kannab kolmandat aastat. Iseenesest mari nagu mari ikka, pealt kohe täitsa sarnane, veidi võõras on vaid see, et seest pole ta mitte samasugune sitikakarva, vaid pigem rohekas. Maitse pole samuti nii nagu metsamarjal. Vahelduseks aga päris vahva:). Aias tuleb siiski veel oodata, minu põõsa marjad on alles rohelised.

3 dl jahu
0,5 dl suhkrut
150 g võid
2 sl külma vett
1 muna

0,5 l mustikaid
1 sl kartulijahu

4 munakollast
0,75 dl suhkrut
200 ml vahukoort
vanillsuhkrut

Taina jaoks hõõruda toasoe või suhkru ja jahuga puruks, lisada kergelt lahtiklopitud muna ja vesi ning segada ühtlaseks tainaks. Suruda 26-cm koogivormi põhjale ja külgedele ning asetada vorm pooleks tunniks külmkappi.
Küpsetada põhja 200 kraadi juures umbes 7 minutit. Kallata peale kartulijahuga segatud marjad ja küpsetada umbes veerand tundi, kuni marjad on purunenud ja tainaääred ilusad pruunikad. Munakollased vahustada suhkruga heledaks tihkeks vahuks, lisada vanillsuhkur ja koor ning segada ühtlaseks. Valada segu koogile ja küpsetada veel umbes veerand tundi (vajadusel alandada temperatuuri 180 kraadile, et tainaääred kõrbema ei läheks), kuni kooresegu on hüübinud ning kook pealt ilus kuldne.
Nüüd tuleb aga kõige keerulisem osa:). See kook maitseb nimelt kõige paremini alles 24 tunni pärast! Pärast ahjust võtmist võiks ta justnimelt seista 24 tundi toatemperatuuril, siis on maitsed ühtlustunud ja kook üleni mahlane. Nii et kannatust, maiasmokad!