Tsukiinid potti!

Vahel ma norin eesti keele kasutamise osas (raske on ikka toidu sisse panna näiteks 1/4 basiiliku potti:) ), kuid andke andeks, minu keel lihtsalt ei paindu nimetamaks ühte suurepärast suvikõrvitsa liiki rullkõrvitsaks, kuigi austatud taimenimede komisjon on nii otsustanud. Kabatšokk on ka kuidagi naljakas (ju ma pole siis ikkagi nii vana;) ), tsukiini on märksa suupärasem ja konkreetne pealekauba. Võib-olla on põhjus ka selles, et õppisin seda köögivilja sööma Kanada eestlaste juures ja nende jaoks oligi zucchini lihtsalt tsukiini. Loogiline ju.

Mu onunaine Linda valmistas oma tagaaia tsukiinidest (eestlasi ei takistanud oma potipõllumajanduse edendamisel ei ookean ega teine keel:) ) lihtsat, kuid ülimaitsvat hautist, mida olen nüüd ka ise teinud varsti juba 20 aastat. Ükskord talvel, kui tuli vastupandamatu isu selle söögi järele, ostsin siiski Hispaania päritolu viljad. No mina ei tea, kus neid kasvatati või millega töödeldi, koor oli kui vanal seal ja sisu tihke kui seep. Pool tundi hautasin ja siis kõlbas kuidagimoodi süüa, maitsest ei taha ma üldse rääkida. Sestap kannatan pigem suveni, kui hakkan keset talve tont-teab-kus kasvanud tsukiinisid ostma. Sel aastal kannatasin möödunud pühapäevani:).

Kuum ilm praegu küll, kuid see toit valmib vaid 10 minutiga ja väheste liigutustega:).

500 g tsukiinit
150 g sibulat
2 sl toiduõli
soola
pipart
sojakastet

Sibulad lõigata rõngasteks (mulle meeldeib, kui on palju sibulat) ja praadida madalamal kuumusel õlis läbi, nii et sibul oleks klaasjas, kuid servadest juba kuldne. Lisada viilutatud tsukiini ja aeg-ajalt segades hautada samuti madalamal kuumusel pehmeks, pigem jätta pisut krõmpsuvaks, aga mitte lasta plödiks. Maitsestada sojakastme, soola ja pipraga. Veel paar keerdu pipraveskist valmis toidu peale teeb ainult head.
Seda kiiret hautist võib süüa näiteks grillitud vorstide juurde, aga ka niisama hea saia või sepikuga. Külm õlu on siinkohal möödapääsmatu.