Toit on (aja)lugu

Uhh, väljas on külm, hommikul oli 9 kraadi. Ühel päeval tundsin kurgus suisa sellist olemist, mida nimetatakse kurguvaluks ja mis tavaliselt eelneb nohule. Veidi tohterdamist ja tundmuseks see õnneks jäigi. Vot mida teevad ootamatud tsüklonid ... See aga ei tähenda, et jäätisest tuleks täielikult loobuda. Üks sorbetitegu siiski veel, õunaajal mõistagi õuntest, kaneeline soojenduspadi kaasas:). Kommentaariks, et minu lemmiksort õunamoosi ja -kookide tegemiseks on "Valge klaar", kuna ta on suurepärase maitsega ning laguneb kergesti. Õunatükid, mis jäävad nagu puutükid, on koogi sees ju päris ebameeldivad. "Antonovkad" ja osad sibulõunad on samuti head, kuid "Valge klaar" on super. 600 g kooritud ja tükeldatud õunu 2 dl suhkrut kaneeli 2 tl vahtrasiirupit 4 munavalget Tükeldatud õunad (minul siis "Valge klaar") panna tilga veega keema ja hautada tasasel tulel pehmeks, vajadusel aidata pärast sauseguriga kaasa. Lisada suhkur ja keeta veel ...

Selle, mis Nikitakesel ei õnnestunud, tõi meile kapitalism. Nii võiks lühidalt kokku võtta maisikasvatuse Eestis. Vanematel inimestel kisub vägisi irve näole, kui keegi hakkab maisikasvatusest rääkima, eks see mais ja ruutpesiti kartul ole ikka piisava jälje jätnud:). Nooremad võtavad asja vabamalt, maisi kasvatatakse taas loomasöödaks ja mõned friigid (siinkirjutaja kaasa arvatud) panevad selle suisa oma koduaeda. Olen söömise jaoks suhkrumaisi kasvatanud üle 15 aasta, ikka nii paar-kolmkümmend taime iga kord. Kasvatamise pisik taas Kanada eestlaste kaudu. Jube põnev oli algul, et kas üldse midagi külge tuleb. Mitmed sõbrad ja sugulased muidugi itsitasid. Mnjaa, ja nüüd nad söövad neid terakesi ja ei itsita enam!!! Mõnel aastal on saak päris OK, mõnel läheb asi poolenisti untsu, kuna ootamatu öökülm teeb maisile ju 1:0 ära. Tänavuse kuivaga olin mõttes juba loobunud oma maisisaagist. Eile lõpuks turgatas pähe, et vaataks asja üle, hakkaks vaikselt inetuks läinud varsi üles tõmbam...

Mida sügise poole, seda ilusamad karbid hakkavad jälle tulema. Jõgeva kalapoes kohtab üsna tihti hästi priskeid ja värskeid Härjanurme karpe. Lähedalt tuua ju:). Siiralt kahju, et seesinane kuum suvi korraldas paljudele kalakasvatajatele, Härjanurme sealhulgas, ootamatult suured kahjud. Ega kalagi taha elada nii soojas vees, mis meenutab juba kergelt supipotti. Seekordsel karbil polnud häda midagi, päris pontsakas sattus teine. Ega muud kui sisikond välja, kamalutäis sibulaid välja otsida, uurida kas valget veini majas on ja saabki pihta hakata. Ma kahtlustan, et see retsept pärineb kusagilt ajalehest, aga täpselt enam ei mäleta. Igatahes olen niiviisi karpkala õilistanud juba hea mitu aastat ja teen seda rõõmsalt edaspidigi:). 1 kobe karpkala 4 suuremat sibulat 50 g + 100 g võid umbes pool pudelit valget veini soola soovi korral kalamaitseainet vajadusel suhkrut Kala puhastada ja lõigata parajateks portsjoniteks. Mina ei ole kala fileerimises eriti kõva käpp, sestap j...

Ma ei tee nalja, Seattle`is toimub sel nädalavahetusel tõepoolest vastavateemaline rahvusvaheline konverents :). Pilt konverentsi kodulehelt.

Külmsuppide aeg on küll selleks aastaks ümber, tahaks juba ahjus küpsetatud seapraadi:). Aga vat ei saa ühest mõnusast tomatisupist rääkimata jätta, muidu läheb järgmiseks aastaks meelest;). Lugu sai alguse möödunud laupäeval, kui käisime Karilatsis, Põlvamaa ökofestivali raames toimunud loodustoodete laadal . Tõeliselt tore laat, kus kaubeldi peamiselt isetehtud asjadega. Oli see siis setmet sorti käsitöö või söödav kraam. Muide, kõige suurem järjekord oli kodutehtud jäätise leti taga. Küllap meelitas silt, et jäätis valmistatud 100 aastat vana gelato retsepti järgi. No ei tea, koorejäätiste puhul oli gelatost asi küll kaunis kaugel, sorbetid olid seevastu päris mõnusad. Osad müüjad pakkusid muidugi oma tooteid maitsta ka. Nii sattusimegi ühe suurema katusealuse juurde, kui järsku algas seal tung ja torm. Eks inimene viskub ikka siis džotile, kui midagi tasuta antakse:). Niisiis pakuti maitsta tomatisuppi, kakukesi ja peedi-mädarõikakreemi. Tomatisupp oli jube hea! Kaasa haaranud...

No ei saa ikka ilma jäätiseta, kohe kuidagi ei saa. Hoiatan, et ega see va pistaatsiapähkilitega hurmur viimaseks jää, paar päris head varianti on sel hooajal veel oma järge ootamas. Kõik algas sellest, et mu sõbranna käis Marks and Spenceri toidupoodi puistamas ja avastas sealt soolata pistaatsiapähklid. Pole vaja kolm korda mõistatada, mis idee nendega seoses tal esimesena pähe tuli:). Nii me siis proovisime täpselt näpuga järge ajada Tessa Kirose raamatust "Murakarabadest oliivisaludeni", täpsemalt siis lk.140. Kui üks asi ikka hea on, siis ta lihtsalt on seda, ei ole midagi öelda. Isegi mu lugupeetud mamma, kes on saanud nii mõndagi muud katsetust nüüd suvel proovida, piiksatas lõpuks, et see on senistest jäätistest kõige parem. Ma ütleks siiski, et maasikasorbett istub samal redelipulgal, käed ülbelt puusas. Aga see on puhtalt mu oma eelistus. Niisiis, pistaatsiajäätis. Ütlen ette, et originaalretseptis olnud 18%-lise koore asendasime muidugi 35%-lisega. Elementaarn...

Ja sügis hakkabki vägisi kätte jõudma. Vihma tibutab, õhk on mõnel hommikul olnud juba täitsa teistmoodi, äsja nisupõllu koristanud kombainist jääb tükiks ajaks maha magus-kirbe viljalõhn. See viimane tekitab minus igal aastal samal ajal erilisi tundeid, sest 7. klassist saati kokku üle kümne aasta käisin koolivaheajal abis kaera aretusgrupi katsepõlde koristamas. Ilusaim ja lõbusaim aeg aastas! Mõnede jaoks tunduvad need meetrilaiused kombainid muidugi mängumasinad (katselappide suurus on muide 1 ruutmeeter kuni 10 ruutmeetrit), tegelikult on need ju abivahendid, et aidata kaasa kodumaiste viljasortide tekkele. Ikka nii, et üks mees kombaini juhtimas ja mitu naist ümber, kes panni võtmas, kes viljakotte sidumas, kes koormat tegemas, kes kuivatis kotte sättimas. Samal ajal valmivad alati ka õunad ja ploomid. Sel aastal on vähemasti meie aias mõlematega kehvasti, ploomipuu võttis külm üldse poolenisti ära, taliõunapuud sel aastal ei kanna, suveõunu saab paari koogi jagu. Sestap tuleb...

Täielik mõisatuur: algul sihiks Põhjaka, õhtul lõpetatud Kuremaal. Kõlab ju hästi, eks ole:). Seost ei mingit. Tegelikult oli Põhjaka külastamine plaanis juba ammu. Kuidagi imelik oli juba, et kõik on seal käinud, loe muudkui teiste kiidulaule, aga ise pole näinud ega kuulnud. Et aga kultuuriprogramm oleks täielik, sai plaani võetud ka tee peale jäävate (seni)avastamata mõisate uurimine.  Lühike kokuvõte. Preedi - peahoone on vare-vare. Kõrvalhoonetel kohtab veel armsaid detaile. Norra - igast küljest betooniga kaetud peahoone (ehitise korrastamine peatus juba hea hulk aastaid tagasi) seisab kui Okasroosike, ootamas oma printsi Endla looduskaitseala servas. Ervita - peahoone pruunikaks värvitud restaureeritud akendel torkas silma väga ilus kittimistöö, kui veel veeplekid oleks ka olnud korretselt vormistatud, võinuks süda suisa härdaks muutuda. Rutikvere - ilu, võlu ja valu käsikäes ...   Uue-Põltsamaa - seismajäänud aeg... Aga Põhjaka ? Super!!! Käisin...

Terve eilse päeva ja pool ööd takkapihta "sõitsid" üle meie paari-kolmetunnise intervalliga äikesepilved. Mõni lähemalt, mõni kaugemalt. Õnneks mitte midagi nii hullu, kui laupäeval. Ilmateade ei valeta, nüüd käib taevalaotuses Taaveti ja Koljati võitlus ning karta on, et võidab härra Külm ehk siis tavaline Eestimaa suvi. No ja kui ikka on väljas vaid 18 kraadi, siis jäätist enam niiväga ei tahaks, brrrrr..... Sestap tuleb kõik jäätisevarud veel sooja ilmaga nahka pista. No nii igaks juhuks:). Niisiis - jäätis meloniga. Melon on tore aiavili, mõni kasvatab seda ka Eestis kaunis edukalt, kuid minu korduvad katsed selles vallas on paraku lõppenud mitte eriti edukalt. Eelmisel aastal õnnestus saada siiski mõned viljad, pisikesed küll, aga nagu päris:). Sel aastal loobusin arbuusi ja meloniga mängimisest ja võtsin ette hoopiski uued asjad. Küll aga kutsus melonit kasvatama (vot nii!!!) ajakiri Taluperenaine oma 1938.a. juulinumbris: Meie iseseisvuse kestel on melonite kasva...

Selle suve hittideks on kujunenud tomati-mozarella-basiilikusalat ja tsukiinipirukas. Kuumaga on ju imemaitsvad kasvuhoonest napsatud magusad ja lihavad "Härjasüdame" tomatid koos äsjamurtud basiilikulehtede, mozarella, oliiviõli, soola ja veskist jahvatatud musta pipraga. Krõbe sai kaaslaseks, millega on hea taldrikult viimne kui piisk imelist õli kokku riibuda. Tsukiinipirukas on aga märksa rammusam asi, kerge valmistada ja täidab kenasti kõhtu. Passib nii ahjust võetuna kui järgmisel päeval kiire ampsuna. Sellegipoolest on ta parim veel kergelt soojana, siis on ta minu meelest kõige mahlasem. Piruka põhjaks sobib kas keedetud kartuliga valmistatud muretainas või veel lihtsam tainas siit . Viimase puhul lisasin tainale ka ühe muna, siis jäi ta isegi mõnusam. Täidiseks 100 - 150 g suitsupeekonit või muud suitsutatud lihatoodet 2 sl Santa Maria röstitud sibulahelbeid 300 g tsukiinit 4 muna 2 dl piima 2 dl vahukoort soola, pipart 150 g meelepärast riivitud juustu ...

Kui ei oleks ise näinud, ei teaks. Narva-Jõesuus on teel Narva-Jõesuu Spa hotellist mereranda suvekohvik Sinine Laguun, kus on mõnusad lauakesed, lastele liivakast, nostalgiline estraad ja hirmsuurte tähtedega kirjutatud menüü. Meie seltskonna algne mõte oli hämarduval neljapäevaõhtul suunduda sinna jäätist sööma. Olime ju "võõrad öös":). Tegelikult vallutasid meid ja meie peakesi sealsed suvekokteilid:). Ei saa ju jätta proovimata Mohitot ja Sinist Laguuni! Palun ärge hakake nüüd lugema moraali selle kohta, et ma ei oska kokteili nime kirjutada, kordan, sealne jook oli Mohito! Hirmus aus kraam - kõrges klaasis olnud piparmündist jagunuks vähemasti kolmele. Heledat rummi, pruuni suhkrut ja mingit mullidega vedelikku (ilmselt Sprite) pandi sisse küll, jääd ja laimi samuti, kuigi  vähevõitu. Piparmünt ruulis aga täiega, nii et silmist peaaegu vesi väljas! Heakene küll, kui Mohito hingeelu sai detailideni ära lahatud ja suunurgad üldisest naermisest valusad, tellisid kaks j...

Praeguste troopiliste ilmadega ei saa ilma jäätiseta, olgu ta siis koorene jäätis või mahlane sorbett. Tänapäeval on lihtne, jooksed lähimasse toidupoodi ja ostad meelepärase jäätise, kas vahvlis või ilma, kas väikese või suure. Mõned eriti suured maiasmokad valmistavad seda ka ise, kas siis niisama karbiga sügavkülma pannes või mõne juhtmega seina torgatava masina abil. Saab veel parem ja mis peamine, täpselt selline, nagu hing parasjagu ihaldab ning ei pea põdema ümbrispaberil kribukirjas oleva koostise pärast. Ei tea, kas minu maitsemeel on nüüd kodutehtud jäätistega lootusetult ära rikutud, aga täna Rimist ostetud poeketi enda liitriste jäätiste hulgast valitud Panna Cotta oli ikka jube läila (samas minu vana lemmik valge Vanilla Ninja Balbiinolt ja uus Premia suur koorejäätis vahvlikoonuses on jätkuvalt head:) ). Võib-olla maitse asi või tootja vahe. Olin lugenud kusagilt koorejäätisest, mida vääristatud siidriga. Tundus põnev! Siinkohal tasub meelde tuletada kõnekäändu, et ta...

Järjekordse pundi sünnipäevaliste kostitamiseks mõtlesin teha vahelduseks ka ühe tarretatud tordi. Ja kuna kõikvõimalikke marju on niikuinii igaühel ja igal pool, siis trotsides südasuve valmis hoopiski kohvitort. Mõnes mõttes on see rohkem nagu meeste tort, sest pole liiga magus, kohv annab pigem mõrkja meki. Kui lisada törts konjakit ka veel kreemi hulka, siis lööks lausa mitu kärbest ühe hoobiga:). Seekord siis puhas kohvitort, sumedal suveõhtul oleskledes koos tassitäie koorese kohviga lausa hea. Need, kes kohvi ei joonud, said lõhnavat teed peenralt napsatud melissitupsudega. Kauaks selliseid õhtuid ja öid ikka jätkub;). 1 pakk Selga heledamat sorti küpiseid 100 g võid 3 karpi Farmi maitsestamata toorjuustu 4 dl vahukoort 1 dl suhkrut 3 tl lahustuvat kohvi 20 g želatiini umbes 2 dl kirsimoosi Želatiinipulber panna vähese veega paisuma. Samal ajal purustada küpsised (sort valida maitse järgi, kondenspiima- või karamellimaitselised passivad hästi), segada sulatatud ja ...

Õnneks on tegemist vaid metafooriga, mõtlen pealkirja esimest poolt:). Läbi ses mõttes, et kolm puhkusenädalat saavad kohe otsa ning remont samuti. Õigemini oli tegemist uue vannitoa ehitusega ja lõppes see kõik ametlikult täna ennelõunal. Kokkuvõtvalt öeldes oli väsitav, hommikul kella kuuene ärkamine pole ilmselt tükk aega enam probleem, sest meie ehitusmees või -mehed (olenes päevast) olid platsis juba kella seitsme kandis. Ühel päeval ei jaganud mõte enam üldse kuidagi, mida head magustoiduks teha. Tatsasin siis aeda, lootes valgustatud saada. Saingi, mustasõstrapõõsa juures:). Nii valmiski kiire kook, eriti taina osas ammutasin inspiratsiooni juunikuu "Kodukirjast". Muidu ma mustade sõstarde fänn just pole, aga marjad koos krõbeda mandlikattega olid küll head. Teinekord tehes tuleb jäätisepall ka koogile seltsi panna, muidu võivad suutäied jääda mõnevõrra vängeks. 60 g võid 2 sl suhkrut 2 dl jahu 1 munakollane tilk vett 0,5 l musti sõstraid 3 munakollast 1 d...

Ehh, täna hakkas vihma sadama. Rääkisin eile ühe inimesega Saksamaalt, kes ütles, et neil on vihmane ja minu ettepanekule veidi vihma meile saata, nii et meie anname sooja vastu, naeris ta, et ära liiga valjuhääselt küsi, pärast saadki. Saimegi:). Ongi hea, nii suvi- kui muskaatkõrvitsad janunesid vihma järele. Teised lilled-köögiviljad muidugi ka. Kultuurmustika marjad on sel aasta hoopis pisikesed ja krimpsus, mulluste suurte ja ilusate marjadega ei anna võrreldagi. Tsukiinid kipuvad aga vaikselt üle kasvama, no ei jõua kogu aeg neid ka ainult süüa. Suuremad viljad kõlbavad hästi riivituna või hakituna muu toidu hulka, koogi jaoks on sellised täiesti ideaalsed. Kõnealune kook kuulub meie maja klassikasse, lihtne teha ja olenevalt vormi kujust ning kaunistamisest vahel suisa pidulik. Muide, eriti popp on koogi peal olev kreem. Võib-olla seepärast süüakse ka põhi ära, tont seda teab:). Kook pole ise välja mõeldud, geniaalne leiutis pärineb Lia Virkuse, Angeelika Kangi ja Pille End...

Tuulevaikne öö Rakvere vallimäel... Rahvas kuulab ühe mehe lugusid, vaikselt, lõpuni... Üle küngaste kõlab madal bassihääl, tuues kananaha ihule... Võimas naishääl tungib südamesse, nii et valus hakkab, sest et nii ilus on... Teine naishääl sillerdab rõõmsalt nagu rohutirts, keda on lauluväljaku nõlvadel mustmiljon... Udupasun üürgab, nagu hakkaksid mehed kohe merele minema... Ja nad hakkavadki, varsti... Aga öö on tuulevaikne, vaid üks täht ja üks kuu...