Koha kollases kuues

-
Valgetest kaladest on meie oma Peipsi koha üks mu lemmikuid, tegelikult lausa see kõige-kõige. Koha ehk kohalikku kõnekeeli sudakas on mahe ja õrna lihaga, minu silmis on tema suureks plussiks muidugi luude vähesus. Ahven on ka igavesti hea kala, kui tal ainult neid luid nii palju poleks. Enne võib ju peaaegu nälga surra, kui lõpuks kalatükk prepareeritud saab. Nii proff ka pole, et suudaks ühes suunurgas hambad kalasse lüüa ja teisest suurnurgast luud välja sorteerida.
Niisiis sudakas. Sukeldunud piibellikku nõukogude kokakooli meistriteosesse "Raamat maitsvast ja tervislikust toidust", 1955, jäi sealt silma üks väga mõnus viis, kuidas sudakaga ümber käia. Oleneb olukorrast võib saada sellest kas eelroog või ka pearoog, esimesel juhul võib isegi neli inimest sellest osa saada, teisel juhul aga vaid kaks. Valikute asi.

500 g kohafileed
1 dl valget veini
1,5 dl kala- või aedviljapuljongit
2 dl hakitud kupatatud või 3 dl tooreid seeni
1 sl jahu
1 + 1 sl võid
1 munakollane
vajadusel soola

saiaviile
saia praadimiseks veidi võid

Koha fileerida ja lõigata sobiva suurusega tükkideks. Panna kalatükid ja seened (mul olid seekord kupatatud pilvikud) paksupõhjalise keedunõu või sügava panni põhjale, valada peale vein ja puljong, lasta keema ning jätta madalamale tulele podisema, kuni kala on küps. Seejärel valada keeduleem teise potti, kalaga nõu jätta sooja.
Vedelik lasta uuesti keema ja keeta ilma kaaneta, kuni umbes 2/3 on alles. Jahust ja 1 sl toasoojas pehmenenud võist vormida lusika abil jahu-võipall, tõsta see leeme hulka ja keeta veel, kuni kaste pakseneb. Munakollane segada teise lusikatäie pehme võiga. Võtta pott tulelt ning segada muna-võisegu sinna juurde. Kasutades kodukanade mune, jääb kastme värv ilus särav kollane. Vajadusel maitsestada kaste veel soolaga.
Kui teha sudakast niiviisi eelroog, siis praadida saiaviilud võis (röstida võib ka, aga ainult siis, kui aega vähe, tulemus pole nii hea), panna kalatükid ja seened väiksemaks lõigatud saiadele ning tõsta peale kuldset kastet. Oksake tilli on siin suisa kohustuslik:). Pearoaks tegemisel pole muidugi tarvis saiaga mässata, siis tuleb kalale ja kastmele leida uus kompanjon.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

-
Kujutis
Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:). Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks , Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm , Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru , kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru , Vastseliina suurmidõga kartohka , Urvastes ka laiskputr , sandiputr , Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga , Helmes ja Jämajal kärutädi puder , Räpinas oli selle nimetuseks
LOE EDASI

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

-
Kujutis
Kaerahelbeküpsised on minu jaoks kõige nostalgilised küpsised. See puhas või-muna-kaerahelbekooslus on midagi äraütlemata võluvat. Krõbedad ja suussulavad... Ja niimoodi aastast aastasse ja igavesti... Retsepti põhi pärineb raamatust "Tervislikud teraviljaroad". 250 g võid 2 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 3 muna umbes 300 g jämedaid kaerahelbeid 3 sl jahu Toasoe pehme või vahustada suhkrutega kohevaks, lisada edasi vahustades ükshaaval munad. Seeejärel segada tainasse jahu ja kaerahelbed. Helveste kogus võib oleneda sellest, kui pehmeks ja õhuliseks on võivaht õnnestunud eelnevalt vahustada. Mikseriga läheb see kergemini, puulusikaga vahustades võib vaht jääda tihkem. Tainas peab lõpuks jääma siiski pigem kõvapoolne. Lasta tainal seista umbes veerand tundi (helbed paisuvad) ja tõsta teelusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed pätsikesed. Küpsetada 200 kraadi juures 8-10 minutit, kuni servad ja pealispind on parajalt kuldsed. Antud kogusest saab 2 pl
LOE EDASI

Vasikavaimustuses ebaküdooniatest

-
Kujutis
Huvitaval kombel olen varem vaadanud ebaküdooniatest mööda, kohe päris kaugelt. Kellegi teise vaimustus või tähelepanujuhtimine neile sügisestele kollasetele viljadele on pannud seni vaid õlgu kehitama ja viisakusest naeratama. Nii pole meil aias ka kunagi ühtegi ebaküdooniapõõsast kasvanud! Aga nüüd juba tahaks ja kindlasti on selline mõte tulnud tänu toidublogija maniakaalsele huvile toidu vastu:). Niisiis ebaküdoonia , mida oma hapuka maitse ja tervisele kasulike omaduste tõttu nimetatakse ka põhjamaa sidruniks. Muide, samal päeval, kui nakatatuna Koopatibi vaimustavast katsetusest ebaküdooniatega marssisin turule neid otsima, tõi mu armas onunaine Eda neid mulle terve suure kausitäie. Olles vaimu ette valmistanud suurteks katsumusteks, ei tundunud viljade puhastamine üldsegi nii ennastületava ettevõtmisena. Seda küll, et isepäiseid seemneid kippus igale poole lendama ja väheke tooremate isendite poolitamine nõudis sutsu tugevamat noatööd. Aga kõik see on teostatav:). Vili tul
LOE EDASI