Siga ja pohlad
Tegelikult tahtsingi kurta pideva udupeene "tootearenduse" üle, mille viljade kasutamiseks oleks tarvis enesekaitsevahendeid ja instruktsiooni. Jutt käib nüüd sellestsamast moosist.
Normaalsed inimesed panevad moosi purki. Kui taaraks valida aga pudel, siis peaks selle käsitlemine võrduma purgikaane lahtikeeramise ja lusika haaramise lihtsusega. Tingitud refleksid:). Paraku disainiti seesinane pudel üle või ei ulatu minu aru selle käsitsemise kõrgusele, mis väljendub selles, et moosi kulub liiga palju! Ei, see ei tähenda ärasöömist, vaid seda, et iga kord pärast pudelist moosi väljapigistamise alustamist lendab otsik minema, kas koos törtsu moosiga või suure törtsu moosiga, oleneb käe survest:) Ja kui püüad seda korki uuesti peale keerata ja seejärel otsast alustada, juhtub kindlasti sama jama uuesti. Õnneks on senised moosidraamad lõppenud tööpinnal või suisa kraanikausis. Ma saan aru küll, et tegemist on psühholoogilise efektiga, mille puhul tugevamanärvilised suunduvad poodi uue pudeli järgi, nõrgemanärvilised aga jätkavad oma keldri moosidega. Nagu ka mina, kes sattus värviliste ahvatluste võrku vaid tänu kaubanduslikule reklaamile. Vaenlast tuleb ju tunda;).
2 sl jahu
25 g võid
2 sibulat
5 küüslauguküünt
(3 porgandit)
4 -5 sl pohlamoosi
0,5 l puljongit
soola
pipart
chillihelbeid
Sealiha (näiteks kaelakarbonaad, kindlasti aga mitte fileeliha) lõigata kuubikuteks, veeretada jahus. Viimast võib teha kausis lusika või kahvli abiga, kuid miks mitte ka kilekotiga žongleerida.
Lihatükid pruunistada kergelt kuumas võis ja tõsta hautamispotti. Samal pannil praadida kergelt üle ka sibul-küüslauk-porgand ning valada lihale juurde. Lisada kuum puljong, pohlamoos ja maitseained ning hautada kõik pehmeks ja muredaks. Oma 2 tunniga tuleks vast küll arvestada, seda pole sugugi palju.
Serveerida keedukartuli ja krõmpsu hapukurgiga.
Kommentaarid
Aga see pudelimoosi värk on vist Meeriamaa värk - hea pannkoogile pigistada...