Ploomikook ja kogujad

Mälestus eelmisest Eesti Rahva Muuseumi majast

Eile Raadil aset leidnud kaunis pühapäevaüritus kutsus mõtisklema kogumise teemal. Ehk et nii maakonnamuuseumid kui Eesti Rahva Muuseum ise tõid oma fondidest vahvaid asju välja, ikka koos nende juurde kuuluvate lugudega, aga lauade taha võisid end sättida ka niiöelda tavalised inimesed, kellele meeldib erinevad asju kollektsioneerida. Kogu ei pea ju suur olema, kuid kogu omanikule on see kindlasti põnev tegevus ja hobi.


Kui meid, toidublogijaid, kutsuti ka sellele ettevõtmisele osalema enda kogutud maitsetega, käis mul peast läbi erinevaid mõtteid. Kas jääda etnograafiliste toitude juurde, mõelda midagi enda lapsepõlvest, otsida maitseid tänapäevast või ülistada kaunivärvilist aastaaega. Nii jõudsidki minu maitsed sügisesse. Kuna lettide taga ei jäänudki mahti pakutud toitude tagamaid selgitada, siis teen seda nüüd mõne sõnaga siin. Tsukiini-tomatipirukas kannab endas suvelõpu soojust, justkui öeldes, kui mahlakas on see aastaaeg. Ploomikook ütleb, et see mõrkjasmagus puuvili koos pehme kodukanamunadest kollase padja sees on nagu väike pai iseendale. Purgike kollakasoranži õuna-saialille-sidrunimoosi lubab isegi kübeke tervist juurde anda. Lambamaksapasteet kodutehtud rukkileival tähendab minu jaoks sügis-talvist hooaega, mil tugev võileib aitab külma ja rõskuse eest põgeneda. Need on maitsed, mis ülistavad praegust kolla-puna-rohelisekirjut septembrit koos päikese, vihmasagarate ja isegi erksa vikerkaarega.
Ajalookroonikate jaoks, et seitsme osaleja kohta oli meil 20 erinevat toodet, sh 13 magusat ja 7 soolast. Martiina luges kokku:).


Mis etnograafiasse puutub, siis selga panin küll ausa Äksi triibuga täisvillase seeliku. Seelikukanga kudus mulle aastal 1990 Elli Kalman, ise õmblesin valmis ja ta kuulub minu Laiuse veidike liba-komplekti, sest Laiuse kihelkonnal on küll enda tumesinise ja roosakaslillaga seelikutriip, kuid Helmi Kurrik oma 1938.a raamatus lubab Laiuse kihelkonna riietena kanda valge niidiga tikandiga särgi juurde ka Äksi seelikut. Oleksin 1990.a lasknud kududa kohe õige Laiuse triibuga seeliku, kuid millegipärast jäi ta tookord muuseumis nägemata. Eks ta ükskord tuleb ka:).


Aga menüütahvel pärines mu esivanemate varasalvest. Kulunud, nurk katki, aga aus ja ilus tsaariaegne "koolivihik". Ikka parem kui naabrite, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi poolt jäti harjutamiseks pakutud Saksa päritolu tahvlike (koos Austria krihvliga:)). 

Ploomikook viimast lihvi saamas

Nüüd aga ploomikoogist, mis jõudis Raadile alles ahjusoojana. Muide, see kook maitsebki kõige paremini leigelt, nii et see oli täpselt niiviisi planeeritud:).

75 g võid
1 dl suhkrut
1 muna
2 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 dl hapukoort

1 dl vahukoort
2 sl suhkrut
2-3 munakollast (oleneb munade suurusest)
veidike kardemoni
50 g martsipani
50 g mandlilaaste

ploome

Taina jaoks vahusta pehme toasoe või suhkruga, lisa muna ja vahusta ühtlaseks. Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu ja hapukoor ning sega ühtlaseks tainaks. Etteruttavalt, et tainas jääb kaunis pehme.
Pese ploomid, poolita lapiti ja eemalda kivid.
Katte jaoks vahusta koor koos suhkruga üsna tugevaks vahuks, lisa munakollased ja mikserda veel umbes 10 sekundit. Pane juurde maitse järgi kardemoni (umbes 1/4 tl on täiesti piisav, võib isegi vähem panna), seejärel külmkapis hoitud ja riivitud matsipan ning mandlilaastud. Sega ühtlaseks.
Suru tainas võitatud 24-cm lahtikäiva koogivormi põhjale ja paari cm kõrguselt ka servale. Kuna tainas on pehme, on teda jahuse lusikaga lihtsam laiali lükata. Jaga peale poolikud ploomid, lõikepool üleval. Lõpuks vala peale kate ning küpseta algul 200 kraadi juures 20 minutit ja seejärel 175 kraadi juures veel 20-25 minutit, kuni kooresegu on hüübinud. Küpsetusaeg võib ka veidike pikemaks venida, oleneb ploomide mahlasusest.
Naudi samal päeval.

Lõpetuseks midagi klišeelikku ka ehk et oli tore sügispäev:).

Kommentaarid

Aniitram ütles …
See ploomikook oli super, pasteedileib üks hea tahe suutäis kõikide kookide vahel ja pirukas mõnusalt kreemjas! Ideaalsed kaaslased "piknikule" Tõnis Mäe laulmise taustal. :)
Ja kodus ära maitstud moos oli Sul kah superhea! :) Aitäh!
Frieda ütles …
Pasteedileib oli tõesti üks hea suutäis, ploomikook (mida sõin täna hommikul :)) samuti maitsev, aga mu lemmikuks oli pirukas. Väga mõnus!
dr Baarmän ütles …
Tahaksin siinkohal veel lisada, et sihuke etnograafiline autfit sobib sulle imehästi :)
Ülle ütles …
Aitäh Aniitram ja Frieda! Kusjuures see oli nii armas, kui Aniitram muudkui vehkis laudade vahet, kes mida teiste laualt muudkui aga tahtis:). Frieda, sinu kurgpurgi tühjendasin umbes 20 sekundiga, väga mõnus, koogist jäin ma muidugi ilma, ei olnud piisavalt käbe:(. Aga sööjatelt kuulsin aina kiidusõnu:).

Ja doktorile tänud komplimendi eest!
Kaare ütles …
Aitäh ploomikoogi retsepti eest! Nii kollane, nii mahlane, nii pehme, niiiiiiiii mõnus. Ilma naljata - parim kook, mida ma söönud olen. Ja usu mind, ma olen palju kooki söönud :D

Ja moos on hästi maitsev, ja pirukas oli ka ja sellist LEIBA tahaksin mina ka osata küpsetada (ma pole veel kunagi ühtegi küpsetanud, aga tulevikus hakkan just sellist küpsetama :)

Superluks!
Ülle ütles …
Koopatibi, nüüd ma lähen küll ja kasvatan aupaiste pea kohale:) Kuulda õppinud inimeselt sellist juttu on ainult kõrvupaitav.
Aitäh sulle!
Voisula ütles …
Tere Ülle! Üks soome toidublogija Luumukka (blogist Ingiväärihillo)otsib Eestist ploomitordi retsepte ja küsis minult neid. Googletades leidsin môningaid retsepte ja kôige rohkem meeldisid minule sinu retseptid: ploomitort ja ploomikook. Ma loodan, et sul ei ole midagi selle vastu kui Luumukale sinu retseptidest lingid saadan viitega, et algallikale peab viitama, kui ta neist huvitub nagu mina ja neid oma blogis avaldama peaks?

Vaatasin ka muidu sinu postitusi ja huvitavaid leide leidsin. Pean süvenema rohkem sinu blogisse. Ajanappusest ei ole jôudnud tutvuda kôigi Perenaine.ee toidublogide nimekirjas olevate blogidega. Tasapisi üritan tutvuda.
Ülle ütles …
Tere Voisula! Tore, et leidsid sellised ploomikoogid, mis sulle meeldisid. Mulle endale maitsesid need mõlemad küll väga, loodetavasti ka Luumukkale.
Ja jõudu sulle siinsete toidublogide sirvimiseks, neid on tõesti ju päris palju!

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Kartulitoidud kui ehe köögiteadus