Tuulesarvikud ehk ilusamalt öeldes tuuletaskud
Kohupiimatäidisega tuuletaskud kuuluvad mu suurte lemmikute hulka. Ikka nii, et küpsetise koorik on mõnusalt krõbe, sees palju ruumi täidise jaoks ning peal parajalt tuhksuhkrut, nii et hammustades on ninaots valge. Viimasele on alternatiiv äkilises naerupahvakus, kui olles just hambad saia sisse löönud, juhtub midagi hästi naljakat ja järgmiseks näeb saialt õhkulenduvat väikest suhkrupilvekest.
Keedutainast magusaid tuuletaskuid või väikeseid soolaseid profitroole olen ise hästi harva teinud. Ja kui, siis meeldivad rohkem sellised vabakäe sarvikud, kuigi vahel võtan kätte ka sakilise tüllega pritskoti. Õhtuseks maiustamiseks on veidi karused sarvikud aga justkui loodud
Hea õnnestumise on seni taganud üks lollikindel retsept, kõikvõimalikud muud katsetused on seni kõik täiega untsu läinud. Nii et tagasi keskkooliaegadesse:).
Mõned tähelepanekud hästiõnnestuva tulemuse saamiseks.
- Küpsetusplaadile pritsitud või tõstetud tainaportsudel võiks lasta enne ahjupanekut seista olenevalt suurusest 15-30 minutit, tainas jõuab siis ühtlustuda ja tulemus jääb õhulisem, samuti jääb koorik krõbedam.
- Ahi võiks olla ettenähtust pigem kuumem ja küpsetised jääda veidike pruunikamad, liiga heledaks jäädes on koorik kuidagi nätskem ja pärast ahjust võtmist on suurem oht alla langeda.
- Ning lõpuks, alati on probleem sobivas munade koguses. Õige taina konsistentsi saab meelde jätta nii, et kui valmisküpsetatud taskud meenutavad oma kerkimiselt tuumaseent (minu omad näevad natuke sedamoodi välja), siis on tainas liiga paks ja oleks pidanud lisama ühe muna rohkem. Samas oleneb see kõik algtaina ja munade temperatuurist, munade suurusest, jne. Kui ühel korral oli õige lisada 3 muna, siis teinekord tehes oleks pidanud hoopis 5 panema. Nii et koduköögis on kõik üks suur katsetamine:).
 |
| Mõned ristlõiked: vasakul hästiõnnestunud küpsetis suure tühimikuga, paremal kreemiga täidetud tasku. |
Lemmikretsept pärineb siis Salme Masso koostatud "Kokaraamatust", kirjastus Valgus, 1984.
60 g võid
veidi soola
125 g jahu
4 (+/- 1) muna
Lase vesi koos või ja soolaga keema, lisa ühekorraga jahu ning sega mingi käsivispliga, kuni mass lööb potiseina küljest lahti ja muutub ühtlaseks palliks. Seda palli peaks vispli või ka puulusikaga pliidil "mudima" oma 5 minutit, see tagab hilisema hea kerkivuse. Tõsta kastrul jahtuma. Edasiseks käiguks peab tainas olema jahtunud umbes 70 kraadini ehk kui näpuga katsuda, siis ei ole enam päris kuum. Mikserda elektrimikseri abil ükshaaval juurde munad. Valmis tainas peab jääma pehme ja elastne, kuid piisavalt paks, et ta vormi hoiaks. Tainast tuleks mikserdada umbes 10 minutit.
Tõsta kahe lusika abil või pritsi kondiitrikotist sobiva suurusega tupsud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pritsi sõrmedega peale veidi vett ja lase seista. Küpseta 200-210 kraadi juures 20-25 minutit. Võimaluse korral jahuta natuke aega avatud uksega ahjus, siis ei ole nii suurt äkilisest tempratuurimuutusest tingitud allavajumise ohtu.
Sellest kogusest saab umbes 25 harjumuspärase tuuletasku suurusega küpsetist. Kui väiksemad teha, siis mõistagi rohkem.
Edasi sõltub kõik juba küpsetaja ideedest. Väikeseid palle võib täita nii soolaste kui magusate täidistega, suurematest saab teha kas tuuletaskuid või eklääre.
Fotodel nähtavas versioonis kasutasin vanillimaitselist kohupiima-vahukoorekreemi (1 väike pakk vahukoort, 2 tl suhkrut ja 200 g pakk vanillimaitselist kohupiima), millele lisasin maitseks 2 sl seemneteta magusat mustasõstrapüreed. Ja peale ikka korralikult tuhksuhkrut:).
Kommentaarid