Toit on (aja)lugu

Ja saabki see aasta otsa - kiire, huvitav, mitmekesine, uued väljakutsed, endas avastatud uued küljed. Ma ei ütle enam iial, et ei iial! Liiga palju on juhtunud vastupidi:).  Üks mõnus talvine tort, mis sobib just aasta lõppu - lihtne, rikkaliku maitsega ning ääretult šarmantne. Inspiratsiooni selle tordi retseptiks sain Tartus Ristiisa pubis pakutud imelisest jõulukoogist. Söögiinfoks, et Ristiisa on vahepealsest mittemidagiütlevusest vabanenud ja täiega tõusuteel;). 200 g piparkooke 75 g võid 50 g tumedat šokolaadi 200 g toorjuustu 2 dl vahukoort 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 0,5 tl piparkoogimaitseainet 10 g želatiini 2 dl portveini 1 dl suhkrut 2 dl jõhvikaid 1/4 tl piparkoogimaitseainet 5-7 g želatiini Piparkoogid purustada köögikombainis jämedaks puruks, segada sulatatud võiga ja suruda 24-cm lahtikäiva koogivormi põhjale ühtlase kihina. Vormi põhi tuleks eelnevalt katta küpsetuspaberiga. Tõsta küpsisepõhi jahedasse tahenema. Šokolaad sulatada kuumav...

Nagu lubatud, jätkub Iiri kohvi maitselise siirupi saaga. Plaan oli pakkuda jõululaupäeval parti ja järgneval esimesel pühal siga. Kõik läkski nagu lepase reega, lihtsalt pardi juurde varemmõeldud vahtrasiirupi-tüümiani-rosmariinimaitse kaldus sinna kohvi suunas. Ja peab ütlema, meeliülendavalt hea sai. Pardile piisab muidu vaid soolaga sissehõõrumisest, suts ürte sinna juurde täidab liha küpsedes köögi võrratute aroomidega. Nüüd siis veel see maitsesiirup. Pardi, aga ka kana ja hane puhul on oluline jälgida, et linnuke ahjus ära ei kuivaks. Minu versioonis töötas ideaalselt kaanega ahjupott ja mis kõige tähtsam sinna juurde - puudega köetava pliidi ahi. Algul läks part ilma kaaneta pooleks tunniks küll hästi kuuma elektriahju, kuid maandus seejärel puupliidiahjus madalamal kuumusel, et oodata ära sööjate jõululaupäevased tegemised. Temperatuurist pole mul aimugi, käe järgi võis ta olla kusagil 150 kraadi kandis kui mitte vähemgi. 1 part (minul oli umbes 2,5 kg) 3 sl soola 2 sl Ir...

Uhh, kell 6 õhtul pääsesin lumest. Ega vinguda pole siin midagi, meie avalikku külateed on vald hoidnud eelmisel ja sel talvel väga kenasti lahti. See et sahamees jõudis täna alles õhtupoole lund lükkama, pole üldse etteheide. Kui arvestada seda, milline tihke lumi täitis teerenni ja kui palju vaeva ta nägi selle vähem kui kilomeetri puhastamisega (meie maja on poole peal ehk väravast maanteele vaid veidi vähem kui pool kilomeetrit, aga kui ikka tee umbes, ei lohuta see üldse mitte), siis minu virtuaalne kummardus küll kõigile tublidele lumelükkajatele. See oli nüüd suusoojaks, tegelikult algab tänasest reportaaž, mida hakata peale Iiri kohvi maitselise siirupiga . Põhjus selles, et töö juurest saadud jõulukingipakis leidus tee ja kohvi kõrval ka pudelike Monini siirupit. Küsimus, et mida sellega teha, vaevab küllap paljusid mu kolleege.  Kohvile maitsesiirupi lisamine ei ole päris minu teema (tahaks ikka ehtsat Iiri kohvi, kui üldse), äkki kõlbab seda kuhugi toidu hulka lis...