Postitused

Peeditort

Kujutis
Sügis tekitab köögis turvalise tunde, kõike on ju palju. Kevad on selline oh ja ah aastaaeg, iga rohelist karva liblekest tahaks imetleda ning potti pista, suvel tahaks lihtsalt olla ning vahel üldse mitte varvast liigutada, talvel liiguvad jalad iseenesest vaid külmkapi ja ahju vahet. Aga sügisel? Hee, mitte ükski uus roheline libleke ei pane südant kiiremini lööma, sest on tekkinud mõnulev küllastunud tunne. Ja mis peamine - sisemine rahu. Sa ju tead, et varsti tuleb valge kaamos ja selle eest ei page kuhugi. Vahemärkusena, et meie kass muutub juba iga päevaga ümaramaks ja karv kohevamaks, ilmselge märk veelgi külmemast talvest kui mullu. Noh ja kuidas sa siis jätad selle külluse kasutamata. Punapeedid, mis on nii magusad ja mahlased, kohe kutsuvad endaga eksperimenteerima. Ja kui ei ütle, siis ei saa keegi pihta, et juurikad on koogi sisse aetud. Ja kui saavadki, ei usu sellegipoolest:). 200 g võid 1,5 dl suhkrut 4 muna 3 dl jahu 1 tl kaneeli 1,5 tl küpsetuspulbrit 3 dl r...

Kitseke pärlivannis

Kujutis
Kui mõni aeg tagasi tekkis võimalus kodukitse liha osta, ei kiljunud ma esimesel hetkel üldsegi vaimustusest. Olin  päris nõutu, ei teadnud isegi, kumba poolt valida. Noh et kas jee-jeeee või mh-mh-mhhhh. Kits piimaandjana oleks mind märksa rohkem inspireerinud, kuid liha ... Õigupoolest ei tulnud pähe ainsatki revolutsioonilist ideed. Kui aga kuulutati välja demokraatlik lihajagamisvoor ehk et iga soovija saab valiku erinevatest tükkidest, hakkasid mul siiski sibajad jooksma. Tahaks ka - tahaks ka, üllatust noh! Kui lapata eestikeelseid kokaraamatuid, siis kodukitse jaoks trükimusta eriti ei jagu. S. Masso ja O. Relve "Lihatoidud" (1976) toob välja küll peatüki lamba- ja kitselihatoitudest, kuid kõik pealkirjad räägivad üksnes lambast. Ja nii ka mujal. Juba tekkis väike kahtlus, kas ma ikka tegin õigesti. Lihapakkuja L. seletas küll, et see õpetus, mis käib lamba kohta, kehtib ka kitsele, kuid ikka tahtnuks midagi ka üle lugeda. Onunaise kitsetall, kes kepsutab jätkuva...

Sai, sai ja veelkord sai

Kujutis
Juttu tuleb nimisõnast "sai", mitte tegusõnast "saama". Ja päris pikalt:). Ise ma söön valget saia suhteliselt vähe, vahel röstsaia või siis, kui seda on tarvis näiteks supi või salati juurde krutoonideks teha. Aga häda ajab kõige vihasemagi härja kaevu ehk siis kolm erinevat saiategu sai ette võetud väga erinevatel, kuid piisavalt mõjuvatel põhjustel - suur uudishimu õllega tehtava saiataina vastu, kodutehtud soolalõhe sai valmis, aga saia netu ja poodi ei viitsinud minna ning lõpuks lihtsalt seepärast, et tomaticani juurde tundus isetehtud sai sobivat kõige enam. Kõigest järjekorras. Õllesai Kui sattusin ükskord lugema retsepti, milles vee või piima asemel pandi pärmitainasse vedelikuna hoopis õlut, jäi see mind täielikult kummitama.  Mõistagi tuli see läbi proovida. Sai kerkis väga hästi, kohe ahjulakke välja:). Võluv tüümainimekk koos minu lemmikute - seesamiseemnetega jättis suurepärase mulje, lisaks püsis sai mitu päeva pehmena. Mõnele ei sobi ehk ker...