Toit on (aja)lugu

5+5=10, 3+7=10, 2+8=10, 4+6=10. Karm matemaatiline seaduspärasus ... Kui murrud mängu tuua, tuleks võimalusi natuke juurde. Oleneb sellest, kas mängida kümnendiku- või sajandikutäpsusega, saaks pilti veel keerulisemaks muuta. Tulemus on ikkagi see ümmargune 10. Kui 10 ei meeldi, võtke mistahes muu number. Nii nagu ajaratas käib ringi poliitilises ajaloos (praegune aeg on järjekordne näide sellest, kuidas ajaloost ei ole midagi õpitud), toimub seesama köögis. Tükk aega olen tundnud, et pildil on midagi valesti. Köögitoimetaja või toidublogija rollis näen vahel hetki, kus suur hulk toiduga seotud inimesi on ühel lainel, nimetatagu seda kollektiivseks alateadvuseks või leitakse mõni teine kaunisõnaline vabandus. Hetkeks tuleb ju soe tunne, et oi kui tore on leida suur hulk samamoodi mõtlevaid inimesi, eks ju :). Hetkelisest eufooriast vabanedes on tunne vastupidine: kas tõesti ongi nii vähe ideid olemas? Kusjuures ongi :). Puhtast matemaatikast lähtudes. On olemas teatud hulk toimi...

Kalaküla laupäeva hommikul: esimesed elanikud on kohal. Ma kardan kahte asja: kõrgust ja vett. Esimese suhtes annab asja pehmendada turvaliste treppide ja muude ehituslike nippidega, vee suhtes selliseid puhvreid veel leiutatud pole. Kunagi harjutasin kodus piksevarda otsa ronimist, elektriku vöö karabiiniga vaheldumisi vaherõngaste külge kinnitatud. Veega pole midagi sarnast peale hakata. Sestap tundus mõte Peipsile Kalakülla vähemasti küllaminekust pealtnäha hullumeelse mõttena. Eelmisel aastal sätiti väike küla Kallaste külje alla jää peale vahetult vabariigi aastapäeva eel, et teha kummardus kohalikule Peipsimaa kultuuripärandile, eestvedajaks Peipsimaa Kogukonnaköök. Sel aastal aga juba puhtalt vaimustusest ja suurest tahtest koos Rakke Kalaspordiklubiga. Ja paistab, et ega järgminegi aasta tulemata jää :). Telke tuleb juurde Veel möödunud aasta lõpus tundus kogu see plaan utoopilisena, õnneks. Kallaste linnapea itsitas mu skeptilise märkuse peale, et tea, kas seda...

Kas teate, kuidas võiks Lõuna-Eestit tutvustada kulinaarses mõttes?  Loogiline vastus oleks, et tooraine kaudu, mõnda asja saaks poest, mõnda turult, mõnda hoopiski naabrimehe keldrist. Jaa, kohati on see muidugi õige vastus. Kohati on aga tegemist kassi-hiire mänguga, milles hiir kipub enamasti kassi üle kavaldama. Ehk siis ilu on vaataja silmades :) Ehk siis lahtiseletatult on see nagu Eesti toit, kui ikka siin tehakse, jo siis on oma. Ärge pange tähele, see oli üks kõrvalepõige teema interpreteerimisel. Tegelikult ongi ilu vaataja silmades ehk maitse sööja suulaes. Kui mõni restoran pakub seda Lõuna-Eestit vaata et küla või peenra täpsusega, siis mõni näeb märksa üldisemat plaani. Iga kord pole see suurem plaan eriti hoomatav, aga ju ei peagi kõigile antud olema ... Maratoni stardirada Pika ja keerulise sissejuhatuse järel on mul rõõm jagada uudist , et homsest algab Lõuna-Eesti restoranimaraton ehk lausa festival. Nii laia geograafilise haardega pole sihukest aktsioo...