Toit on (aja)lugu

Kolmas aasta on reisi kohustuslikuks osaks moonide leidmine. Sedakorda siis Tomaszkowos ja ilma rukkililledeta ... Tänavu langes sirelite õidepuhkemisaeg kokku meie õppereisi algusega, mis tähendab, et veetsin enne reisi mitu õhtut peadpidi sirelipõõsas, otsides vähemalt viie kroonlehega õiekesi. Nüüd tagantjärele võin üles tunnistada, et matsutasin nendega päris hoolega. Tund aega enne bussi väljumist võtsin kogu olukorda juba üsna külmalt, sest kõik mis võimalik, sai tehtud. Ja kui polnud võimalik, siis nii oligi ja teha polnud midagi. Igal aastal õppereisi mõtet keerutades on kriteeriume, mille järgi otsust teha, päris mitu. See, et huvitav peaks olema, vähemalt endal, on ilmselge. Lisaks tuleb mõelda, kes reisi korraldab, kuidas on tema ja bussijuhtide ajagraafik. Uskuge, need inimesed on grupireisil kõige tähtsamad, tähtsamad kui pead-laiali-reisijad ise. Usaldusväärne reisijuht ja bussijuhid, kellega on turvaline ning mõnus sõita kasvõi maailma lõppu. Meil on mõlematega se...

Astelpajulumi Emakeelepäeval, e-etteütlust kirjutades, mõtlesin sellele, kuidas meie keel on aegade jooksul sõnu juurde kasvatanud ning muutnud. Köögi- ja toiduterminoloogia omakeelsed vasted saime 1781. aastal esimese eesti keelde tõlgitud kokaraamatu kaudu, praeguseks ajaks on paljud terminid ja toitude nimetused, mis erineval ajal välja mõeldud või kohaldatud, kadunud või tundmatuseni lihtsustunud. Kui ma 7 aastat tagasi kirjutasin siinsamas blogis postituse Ameerika lumest , ei teadnud ma veel kõike. Pean silmas selle toidu ajatelge. Täna ei pruugi ma samuti kõike teada, kuid olen seda ajatelge Jaan Koorist päris tublisti edasi pikendanud. Tookordses postituses ma ei maininud, et sel hetkel vaadeldud perioodi kokaraamatutes kohtab rohkesti õunalume retsepte, mille valmistamise põhimõte on väga lihtne: õunad tuleb keeta või küpsetada, püreerida ja segada vahustatud munavalgete või vahustatud munavalgete ning koore seguga. Osad retseptid näevad ette ka kreemi tugevdamist ž...

Traditsioonid on teadupärast inimeste looming ja seeläbi pidevas muutumises. Rääkida sealjuures mistahes traditsiooni autentsusest on seetõttu eriti keeruline. Eseme või hoone või mistahes materiaalse kultuuripärandi objektiga on asi enamvähem lihtne - on autentne või lisandustega. Traditsioon peegeldab pere- või sõpruskonna, kogukonna või mistahes inimeste grupi väärtusi, mis on omaks võetud ning kantakse ajas edasi. Traditsioon on osa vaimsest kultuuripärandist, mille üheks talletamisvahendiks on vaimse kultuuripärandi nimistu. Eesti nimistu toidust rääkivas alajaotuses on juba ligi 30 sissekannet, mis kirjeldavad ühe või teise toidu lugu kusagil Eestimaa otsas. Üks toidulugu on aga eriline, rääkides toidust, mis levinud üle Eesti. See on sült. Lõppev 2018. aasta on  Euroopa kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi juubeliaasta . Sestap tahtsid paljud oma sündmusi siduda mõlema poolega või teha omapoolse kingituse vabariigi sünnipäevaks. Nii tegi ka Rahvakultuuri Keskus süldi...